SA Eesti Terviserajad tegevjuht ja suusatreener Jaak Teppan usub, et liigne hasart ja tihedad võistlusgraafikud ohustavad liiga entusiastlike harrastajate tervist.
Treener: tihe võistlusgraafik ohustab harrastussportlaste tervist
11. september 2013, 21:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen paraku veendunud, et neid surmajuhtumeid tuleb veel,» kommenteeris Teppan hiljuti Ülemiste järve jooksul aset leidnud traagilist juhtumit, kus üks osaleja kokku kukkus ning hiljem haiglas suri.
Teppan põhjendas: «See on kinni eestlaslikus võistlushimus ja kadeduses, kus kaob kaine mõistus ja minnakse lauslolluste peale välja.»
Treeneri sõnul juhtuvad seesugused traagilised õnnetused üldjuhul nendega, kes on kunagi nooruspõlves tegelenud mõne spordialaga tugeval tasemel. «Tal on tekkinud teatav harjumus, kui kiiresti ja osavalt nooruses sporti sai tehtud. Vahepeal on tal jäänud võib-olla 15–20 aastat vahele, aga instinktid on stardis ikka täpselt samad,» kirjeldas Teppan.
Vastupidavusspordis tuleb enne võistlust treenida vähemalt kolm kuud, kuid turvaliselt võib tunda end alles siis, kui regulaarselt on treenitud üks-kaks aastat. «Inimesed ei anna endale aru, et kui nad ei ole treeninud, siis ei tohikski võistelda või tuleks rahvaspordipäeva võtta sellisena, nagu see mõeldud on – inimesed lähevad välja, et end hästi tunda. Rahulik tempo ei tapa kedagi,» sõnas Teppan.
Mees tõdes, et vanale koerale uusi trikke naljalt ei õpeta. «Ma tean omast kogemusest, et kui on ikka paadunud võistlejahing, kes on aastaid harjunud võistlema ja treenima, siis sa pead talle vähemalt kümme korda asju selgitama. Kui ta seda omal nahal proovib, siis võib-olla võtab õppust,» selgitas Teppan.
Teisalt võib entusiastlikku harrastajat koormata ka liiga tihe võistlusgraafik. «Olen seisukohal, et rahvaspordivõistlusi on Eestis ilmselgelt liiga palju,» leidis treener. «Need, kes satuvad hasarti, tahavad ju kõigest osa võtta ja neil on kalender nii tihe. Meie siia juurde uue üritusega ei trügi. See oleks täiesti mõtlematu ja võiks kellegi tervisele ohtlik olla,» märkis Teppan. Eesti Terviseradade tegevjuht lisas, et näiteks talvel ei ole üritustest vaba ükski nädalavahetuse päev jaanuarist märtsini ning suvel on seis veel hullem – siis toimuvad korraga ratta- ja jooksuvõistlused, aga ka triatlonid jpm.