Madalam haridustase kahekordistab infarkti haigestumise riski

Südametervise eest tuleb hoolt kanda. Foto: Scanpix Sweden

Täna esitleti naaberriigis Rootsis 2009. aasta südameinfarktiindeksit, millest koorus välja, et madalama haridustasemega kaasneb märgatavalt suurem risk haigestuda südameinfarkti.

Põhikooli- ja gümnaasiumiharidusega inimestel on kehvemad eeldused hea südametervise tagamiseks, selgus Rootsi Südame- ja Kopsufondi uuringust, vahendab Svenska Dagbladet.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on 80 protsenti südame-veresoonkonna haigustest ennetatavad. WHO poolt välja toodud haigestumist mõjutavatest elustiili faktoritest kolme uuriti lähemalt ka Rootsis ning tulemused on jahmatavad.

Selgus, et lühikeseks jäänud haridusteega inimeste eluviisid on sagedamini sellised, mille tagajärjeks võib olla südameinfarkt. Üheks suuremaks riskifaktoriks on suitsetamine, mis tõstab infarktiohtu kolm korda.

Erineva haridustasemega inimeste suitsetamisharjumusi võrreldes tuli välja, et madalama haridusega inimeste hulgas on märgatavalt rohkem igapäevaseid suitsetajaid kui gümnaasiumijärgse haridusega inimeste seas.

Lisaks suitsetamisele aitavad infarktiriski oluliselt suurendada ka vähene liikumine ning puu- ja köögiviljade nappus toidulaual. Ka selles osas oli märgata olulisi erinevusi, sagedamini kuulusid riskigruppi jällegi madalama haridustasemega inimesed.

Rootsi Südame- ja Kopsufondi peasekretär Staffan Josephson rõhutab, et igaüks vastutab oma tervise eest küll ise, kuid samal ajal ei ole mõistlik, et madalama haridusega inimesed haigestuvad südamehaigustesse kaks korda sagedamini kui kõrgema haridusega inimesed.

Tema sõnul tuleks kogu ühiskonnas tervislikele eluviisidele rohkem tähelepanu pöörata ning toitumise ja liikumise tähtsusest ning suitsetamise kahjulikkusest rääkida juba põhikoolis, kuna lapsepõlves pannakse alus edaspidistele harjumustele.

Josephsoni arvates on tegu karjuva ebaõiglusega, kui lastel ja noortel on hea tervise kujundamiseks juba algusest peale ebavõrdsed võimalused.

Rootsi südamefond on seisukohal, et mitte keegi ei tohiks haigestuda südamehaigustesse pelgalt oma sotsiaalmajandusliku tausta tõttu ning peab oluliseks riikliku südameplaani väljatöötamist. Tervisekontrolli tuleks saada ka need inimesed, kes seal praegu ei käi või kes ei otsi abi vajalikul määral.

Südame-veresoonkonna haigused ei ole ainult üksikinimese probleem, need on ka riigile suureks kuluallikaks. Ainuüksi haiglaravile, lõikustele ja ravimitele kulub Rootsis igal aastal üle 11 miljardi krooni, kuid sellele lisanduvad ka pensionid, haigushüvitised ja muud kulud.

Südameinfarkt on Rootsi kõige tavalisem surmapõhjus, mis nõuab aastas 11 000 inimese elu.