Näljasena toidupoodi minek ei pruugi hästi lõppeda. Inimene ei kontrolli ennast hästi ning kuhjab toidukorvi mõttetult palju asju, mis rõõmustab vaid poeomanikku, kuid ei ole ostjale endale sugugi vajalik.
Mis sunnib täis kõhuga edasi sööma?
31. detsember 2009, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased on välja selgitanud, et selliselt käituma ajendab meid hormoon nimega greliin. Nüüd selgitasid Texase ülikooli teadlased välja, et sama hormoon sunnib inimesi ka täis kõhu korral edasi sööma, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal
Science Dailyt.
«Head toitu söövad inimesed sageli lihtsalt seetõttu, et meie aju käsib meil seda teha,» ütles üks ajakirjas Biological Psychiatry avaldatud uurimuse läbiviijatest Jeffrey Zigman Texase ülikoolist.
Varem on teadlased näidanud, et greliinil on oluline osa alkoholi ja kokaiini tekitatud mõnutundes, kuid nüüd näib, et sama hormoon premeerib inimesi ka maitsva toidu söömisel. Premeerimine tähendab antud juhul heaolutunde tekitamist, mida tahetakse üha uuesti kogeda ning seetõttu harjutaksegi sööma vajalikust märksa rohkem.
Teadlased tegid katseid hiirtega. Hiirte kõht söödeti täis ning seejärel anti neile valida kahe ruumi vahel. Neist ühest olid nad varem leidnud kõrge kalorsusega toitu, teisest aga mitte.
Pooltele hiirtele süstiti greliini ning just need hiired, kes olid saanud greliinisüsti, eelistasid minna ruumi, kust nad lootsid leida veel toitu. Hiired, kes greliinisüsti ei saanud, ei näidanud üles mingit statistiliselt usaldusväärset eelistust kahe ruumi vahel.
«Usume, et greliin sundis hiiri otsima veel rasvast toitu, ehkki neil oli kõht juba niigi täis,» ütles uurimust juhtinud Mario Perello Texase ülikoolist.
Teises katses pidid hiired toppima oma nina auku seinas, kust neile oli varem rasvast toitu antud. Toitu seekord keegi juurde ei saanud, aga greliinisüsti saanud hiired ei andnud alla nii kiirelt kui hiired, kes süsti ei saanud.
Hiirtel ja inimestel on sarnased ühendused ajurakkude vahel, sarnased hormoonid ning isegi inimese ja hiire ajus asuvate mõnukeskuste ehitus on sarnane. Lisaks on hiirte käitumine osutunud varem läbi viidud sõltuvusuuringutes sarnaseks teiste loomade käitumisega, mistõttu võib uskuda, et greliini mõju inimese käitumisele on analoogne.