Ohjeldamata uneapnoe läheb ühiskonnale kalliks maksma

Foto: Stanislav Moshkov/Nipiraamat

Sagedane uneaegne hingamishäire uneapnoe annab tihti tõuke paljude krooniliste haiguste tekkeks ja kasvatab seeläbi tervishoiukulutsi, kirjutab pulmonoloog Erve Sõõru meditsiiniuudiste portaalis Mu.ee.

Uneapnoe on salakaval haigus, mida seostatakse norskamisega ja peetakse tavapäraseks ülekaaluliste probleemiks, kuid ei teata, et see põhjustab raskeid terviseprobleeme nii öösel kui ka päeval ja nii aastast aastasse.

Hingamispuudulikkuse ja erinevate patofüsioloogiliste mehhanismide tagajärjel tekivad eeskätt kardiaalsed probleemid, kuid häiritud on ka teiste elundite töö. Näiteks seostatakse uneapnoed selliste krooniliste haigustega nagu hüpertensioon, südamerütmihäired, müokardiinfarkt, diabeet ja reflukshaigus. Need on haigused, mis eeldavad enamasti eluaegset ravi ja hõlmavad lõviosa meie haigekassa eelarvest.

Kui uni on korduvate ärkamiste tõttu häiritud, väheneb sügava une osakaal ja inimene ei puhka end välja. Kuna aga unetunnid tuleb täis magada, siis uinutakse päeval, näiteks pärastlõunasel koosolekul. Sellised inimesed on aga potentsiaalsed liiklus- ja töötraumade tekitajad.

Euroopa Komisjoni maanteeohutuse osakonna andmetel on ravimata uneapnoega haigel oht sattuda liiklusõnnetustesse teistest kuus korda suurem. Surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on aga ligi viiendik põhjustanud just uneapnoe. Nii lisanduvad tervishoiukulutustele kaudsed kulud, mis on seotud töövõimetuse, invaliiduse ja kindlustusega, aga ka unise töötaja kahanenud tööpanusega.

Ohjeldamata uneapnoe on tõsine sotsiaalne, majanduslik ja tervishoiuprobleem. Meditsiinisüsteem, transpordifirmad, tööstusettevõtted, kindlustuskompaniid – kogu riik võidaks uneaegseid hingamishäireid diagnoosides ja ravides. Eesti Kopsuarstide Selts ja Eesti Unemeditsiini Selts on aastaid esitanud Eesti Haigekassale uneaegsete hingamishäirete diagnoosi- ja ravimeetodeid tervishoiuteenuste loetellu lisamiseks, kuid seni ei ole seda siiski tehtud.