Kas täiskuu ajab inimesi hulluks?

Täiskuu Washington kohal Foto: SCANPIX

Teadmine, et kuufaasid mõjutavad meie elu, on laialt levinud. Claudia Hammond analüüsib, kas säärasel arvamusel võib tõepõhi all olla.

Kui küsida politseinikelt, päästjatelt või kiirabilt, kas täiskuu mõjutab nende tööd, vastatakse sageli, et täiskuu ajal on rohkem vägivalda, õnnetusi ja psüühilisi probleeme, kirjutab BBC. 2007. aastal palkas politsei Brightonis koguni täiskuu ajaks lisajõudu.

Täiskuu mõju inimkäitumisele on üsna laialt uuritud. Näiteks sellel suvelgi selgus laborikatsest, et inimeste unekvaliteet on täiskuu ajal 15 protsenti madalam. Samal ajal ei näinud uuritavad kuud üldse. Lisaks läks neil vähemalt viis minutit kauem uinumisega.

Ehkki uurimusest räägiti ajakirjanduses palju, osales selles vaid üle 30 inimese. Samuti võivad unekvaliteeti mõjutada lugematud tegurid.

Ameerika psühholoog James Rotton ja Ivan Kelly kombineerisid juba 1985. aastal 37 uuringu tulemused, milles käsitleti kuufaaside mõju. Nad leidsid, et täiskuul ei ole mingit pistmist õnnetuste arvu või kuritegevuse suurenemisega. Oli täiskuu öid, kus probleeme oli palju, kuid oli ka väga vaikseid öid. Sageli langesid probleemsed ööd kokku puhkusteperioodiga, mil inimestel oli rohkem vaba aega.

1992. aastal võeti kokku 20 uurimuse tulemused ning selgus, et puudub ka seos suitsiidide arvu ja kuufaaside vahel. Ka ei ole teaduslikult leitud, nagu oleks loomad täiskuu ajal agressiivsemad.

Probleemne on aga see, et ajakirjandust huvitavad pigem uurimused, kus säärased seosed kinnitust leiavad.

Seega, miks täiskuust ikkagi legend on saanud? Üks põhjus võib olla see, et ajal, mil ei olnud veel leiutatud tänavavalgustust kannatasid epilepsiat põdevad inimesed täiskuu valguse tõttu sagedamini haigushoogude käes.