/nginx/o/2010/05/07/363107t1h4100.jpg)
Muutused meie sees elavas mikroobikoosluses võivad aidata ravimite toimet parandada.
Mikrofloora mõjutab ravimite ja dieetide toimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikrobioloog Rob Knight tuli eelmisel aastal toimunud Peruu-reisilt tagasi hirmsa kõhulahtisusega, millest antibiootikumide toimel kiiresti vabanes, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Kuna Knight osales katsealusena iseenda uurimisprojektis, kus analüüsiti inimeste mikrofloorat – bakterite kogukonda, kes asustavad meie sooli, nahka, suud ja teisi kehaosi – sai ta uurida, kuidas ravimid tema soole mikrofloorat muutsid.
Mikroobid taasasustasid kiiresti tema seedetrakti, kuid mikrofloora liigiline koosseis oli muutunud, kirjutas Technology Review.
Varsti pärast reisi alustas Knight uuesti dieedi ja treeningprogrammiga, mis enne reisi polnud tal aidanud kaalu langetada. Seekord kaotas ta aga ligi 30 kilo. Knight kahtlustas, et muutused mikroflooras võisid kaalulangusele kaasa aidata.
Varasemates Colorado ülikooli laboris läbi viidud uurimustes oli Knight näidanud, et mikroobid võivad kaalu mõjutada küll – näljaste ja rasvunud hiirte mikroobide siirdamine tavalistele hiirtele põhjustas viimastel suuremat söögiisu ja kaalutõusu.
«Antibiootikumid võisid mu seedetraktist eemaldada seal varem elanud mikroobid ning selle tulemusena kujunes uus kooslus,» ütles Knight.
Muidugi ei kaota kaalu igaüks, kes antibiootikume sööb. Kariloomadele antakse antibiootikume sageli just vastupidise eesmärgiga – et kiirendada nende kaalutõusu. Üha uued tõendid näitavad aga, et inimeste mikroobikooslused on väga erinevad ning mängivad nii ainevahetuse kiiruses kui ülekaalulisuse tekkes olulist rolli.
Inimese kehas asub kümme korda rohkem mikroobirakke kui meie enda rakke. Keha asustavad bakterid on eluks hädavajalikud, sest aitavad lõhustada muidu mitteseeditavaid toite, toodavad vajalikke vitamiine ja aitavad kujundada immuunsüsteemi.
Kuna enamik neist bakteritest ei suuda kasvada väljaspool inimkeha, on neid uurida üsna keeruline. Kiiremad ja odavamad sekveneerimismeetodid on teadlastele andnud aga uue võimaluse mikrofloora uurimiseks.
Teadlased keskenduvadki nüüd üha enam sellele, kuidas dieet ja ravimid mikrofloorat mõjutavad. Avastuste põhjal loodetakse välja töötada diagnostilised testid, mis näitaksid, millised inimesed kannataksid antibiootikumide kõrvaltoimete all või milline oleks igale inimesele sobivaim dieet.
Hoolimata oma kogemusest ei soovita Knight kindlasti kellelgi kaalulangetamise eesmärgil antibiootikume süüa.