Seleenipuudus - paljusid eestlasi kimbutav häda

Läänemereäärsetes riikides kimbutab inimesi seleenipuudus. Foto: SCANPIX

Rasvad, valgud, mineraalid – sellest loetelust teavad inimesed vast kõige vähem mineraalide kohta. Täpsemalt siis mineraalainete kohta, mida vajab inimorganism igapäevaselt luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises.

TTÜ keemiainstituudi vanemteaduri Anu Viitaki kinnitusel  on eestlased hädas seleenipuudusega, nii nagu kõikidel Läänemereäärsetel rahvastel, kirjutab Meie Maa.

«Keskkond on lihtsalt selline, et seleeni meie ümbruskonnas ei ole ja meie inimestel on pidev seleenidefitsiit,» ütles biokeemiku haridusega Viitak.

N-ö igaks juhuks toidulisandite võtmist ei saa tema hinnangul pidada mõistlikuks. Näiteks tsink, magneesium või seleen – nende puhul saab rääkida defitsiidist või üleküllusest, kuigi tavaliselt on inimestel bioelementide defitsiit.

Kas see on toitumise või elukeskkonna teema? Nii seda, kui teist. Viitaku sõnul on Eestis näiteks seleeni toiduga väga raske omastada, sest seda lihtsalt ei ole maapinnases. See aine on aga vajalik, sest ta kaitseb immuunsüsteemi.

«Toitumisega saab meie keskkonnas seostada näiteks kaltsiumi, magneesiumi, tsingi, kaaliumi saamist,» selgitas Viitak. Samas on ta seisukohal, et menüüd võib koostada nii ja naa, kuid täpse mikroelementide ülevaate saamiseks tuleb teha vereanalüüs.

«Arvad, et toitud õigesti, aga kuidas organism toitaineid omastab, see on hoopis omaette teema. Ainult mineraalveest omastab inimene 80%, toidust aga 30–40%,» tõi ta ilmeka näite.

Viitak ise tunnistas, et ta võtab orgaanilist seleeni oktoobrist detsembrini ja vastu kevadet teeb uue kuuri. Seda siiski täpsete vereanalüüside põhjal, mida tema instituudis on võimalik teha.