Liigeste kulumisest pole pääsu

Kõige sagedasemad on probleemid põlveliigestega – abi saab põlveoperatsioonist. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui masinate kohta öeldakse, et mis liigub, see kulub, siis liigestega on vastupidi – mõistlikul määral liikumine hoiab need ka vanemas eas korras. 

Vanemas eas liigeste kulumisest aga pääsu pole, küsimus on vaid selles, kas kulumishaigus ehk artroos põhjustab vaevusi või kulgeb märkamatult. Liigesekulumus on inimese kõige levinum liigesehaigus.

Sagedamini esineb ja kõige enam vaevusi põhjustab suure liigese, nagu puusa- ja põlveliigese kulumine. Kuluvad ja moonduvad aga ka väiksemad liigesed. Harvem esineb vaevusi suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes. Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil inimestel.

ASi Ortopeedia Arstid ortopeed Tauno Kalvet räägib, et liigeste kulumiseks on mitmeid põhjusi: geneetiline eelsoodumus, ainevahetusest tulenevad põhjused, erinevatest haigustest põhjustatud liigesepõletikud ning traumad. «Kui on juhtunud liigesetrauma ja liiges on saanud vigastada, siis ta ka kuluma hakkab,» ütleb Kalvet. Tõsi, protsessi on võimalik edasi lükata tänapäevaste ravimite ja operatsioonidega ning kindlasti vähendab vaevusi haige liigese regulaarne ravivõimlemine.

Teaduslikud uuringud näitavad, et geneetiline eelsoodumus on liigeste kiirema kulumise põhjusena märkimisväärne riskitegur. Tüüpiliselt on liigeseprobleemid aga just vanemate inimeste hädad ning Eestis satutakse nendega arsti juurde enamasti 60+ vanuses.

Sportlaste hädad

Teine rühm inimesi, keda liigesekahjustused piinavad, on Kalveti sõnul tulihingelised sportlased. Ta paneb südamele, et sporti või mistahes füüsilist tööd tehes arvestataks oma tervislike eripärade ja vanusega. «Ehk et kui ma olen 180 cm pikk ja kaalun 120 kg ning otsustan ühel päeval jooksma hakata, siis ei ole imestada, kui algavad hädad liigestega,» ütleb ta. «Kui on soov muuta elustiili sportlikumaks, siis oleks väga mõistlik enne tegutsemist spetsialistiga nõu pidada, et mitte oma tervisele liiga teha. Inimesed ise ei oska tihti ohte ette näha.»

Liikumine aga on liigestele hea, sest selleks ongi ju liigesed loodud. «Juba väikene hommikuvõimlemine aitab liigesed korras hoida,» ütleb Kalvet. «Kindlasti tuleks ka oma kehakaal kontrolli all hoida, sest liigne kehakaal on liigestele suur koormus ning kindel riskifaktor liigesekahjustuse tekkel.»

Kuidas aru saada, et liigestega on probleemid? Märku annab sellest liigesevalu ja ka liigest ümbritsevate kudede turse, mis tekib pärast liikuma hakkamist või suuremat koormust. Näiteks trepist üles-alla liikumine võib põhjustada valu põlvedes (laskumisel võivad hakata põlved valutama). Puusaliigeste artroosi korral on valu kõndimisel, pükste, sokkide-sukkade jalga panemine on vaevaline ja käimine valus. Ka sõrmeliigesed võivad paistetada üles ning sõrmede liigutamine võib muutuda valuliseks.

Kulumist ei saa välja ravida

Liigeste kulumishaigust ei ole võimalik välja ravida, vaid ainult valu- või põletikuravimitega leevendada. Dr Kalvet ütleb, et kindlasti ei maksa liigesevalude ilmnemisel liiga kauaks jääda neid n-ö koduste või käsimüügi vahenditega ravima, vaid pöörduda arsti poole. Esimene käik peaks olema perearsti juurde, kes oskab diagnoosida (välja sortida), kas probleemiga peab edasi tegelema ortopeed või reumatoloog (traumatoloog) või saab perearst oma  jõududega hakkama. Oluline on teha vahet, millise haigusega on tegemist, sest edasine tegutsemine on erinev. «Liigesepõletik on võimalik välja ravida, samuti saab näiteks podagrat edukalt dieediga kontrolli all hoida,» ütleb Kalvet.

Moondava liigesepõletiku ehk artroosi korral, kui ravimid enam ei aita, tuleb minna ortopeedi vastuvõtule, kellega koos otsustatakse kunstliigese operatsiooni vajadus.

Säästa liigeseid ka argitoimetustes

• Liigeste säästmise all mõeldakse argiaskelduste tegemist nii, et liigeseid koormatakse võimalikult vähe. Nende liigeseid säästvate võtetega püütakse vähendada liigesevalu, säilitada liigese õiget ehitust ja vähendada jõukulu.

• Igapäevaaskeldused nõuavad mitmesuguseid liigutusi, tänu millele säilib liigeste liikuvus ja lihasjõud. Teisalt aga võivad need koormata ja kulutada põletikulisi liigeseid ja lihaseid ning just seetõttu on tähtis omandada liigeseid säästvad töövõtted.

• Staatiline lihastöö koormab märkimisväärselt liigeseid. Staatilist lihastööd tehakse näiteks siis, kui ollakse püsiasendis (näiteks töötades ette kummargil). Dünaamilise lihastöö korral lihased vaheldumisi pingulduvad ja lõõgastuvad.

• Seisva töö korral tuleks pöörata tähelepanu hea rühi ja tasakaalu säilitamisele, näiteks jälgides, et keharaskus langeks ühtlaselt mõlemale jalale. Tuleks vältida tööd kummargil, sest see nõuab ülakeha staatilist lihastööd.

• Nii seistes kui istudes peaks töötasapind olema õigel kõrgusel ja keha lähedal. Töölaua ja köögi peaks sisse seadma nii, et sagedasti kasutatavad töövahendid oleksid kerge vaevaga kättesaadavad. Siis jäävad ära asjatud küünitamised ja küürutamised, mis väsitavad liigeseid. Tööasendeid tuleb vahetada ja pikaajalise töö korral aitab vahevõimlemine leevendada liigeste ühekülgset koormust.

• Tööaeg tuleks jagada osadeks, mille vahel on küllaldaselt puhkepause. Teatud tööasendid võivad põhjustada valu, millega keha annab märku liigeste ja lihaste ülekoormusest. Siis tuleb oma keha märguandeid kuulda võtta.

• Üldiselt võib öelda, et liigesehaige peaks vältima eriti raskete esemete tõstmist ja kandmist. Asju tõstes on hea kasutada mõlemat kätt, hoida kandamit keha lähedal ja suunata koormus suurtele, tugevatele liigestele.

• Arvutiga töötades põhjustab arvutihiire kasutamine küünarvarre, randme ja nimetissõrme pingeasendi. Tänapäeval on saadavad mitmesugused ergonoomilist tööasendit võimaldavad arvutihiire modifikatsioonid, näiteks kerahiir.

• Hea oleks pöörata tähelepanu ka tavaliste tarbeesemete valikule. Jämeda varrega esemest on parem kinni võtta ja see koormab liigeseid vähem kui tavaline peenevarreline tarbeese. On olemas ka spetsiaalsed varreümbrised näiteks pastapliiatsitele ja köögiriistadele. Hästivarustatud kaubamajadest saab ka eriotstarbelisi purgikaasi, keermekorgi- ja konservikarbiavajaid ning jämeda varrega söögi- ja köögiriistu.

• Kodutöödes kodumasinate kasutamine vähendab liigeste koormust. Mõnikord aitab argitoiminguid hõlbustada ka mööbli ümberpaigutamine. Kui õlaliigese valu tõttu ei saa asju kätte ülemiselt riiulilt, saab ju köögikapi madalamale paigutada, selle asemel et pidevalt kapist asju võttes valu tunda. Seinale kinnitatud käetoed aitavad tõusta ja liikuda vannitoas ja tualetis.

• Mistahes abivahendite kasutamisel tuleb aga meeles pidada, et nendest pole kasu, kui nad niisama kapis seisavad. Ehk et tuleb õppida neid kasutama.

Allikas: Reuma-aabits