Helendavad ekraanid võivad rikkuda ööune

Netilevi kiirus on inimestele oluline. Foto: SCANPIX

Hilisööni siniste ekraanide ees viibimine võib rikkuda ööune ning seetõttu on ka järgmisel hommikul ärkamine ja enese käimasaamine keerulisem. Tartu Ülikooli kõrvakliiniku unekeskuse juht Marlit Veldi räägib, kuidas liigne arvutis ja nutitelefonis surfamine unele mõjub.

Poole ööni arvutis istumine mõjutab Veldi sõnul und kahtemoodi. Une võib rikkuda ärevus, mis tekib internetis surfamisel ja seal sõpradega hilisööni lobisemisel. Selline tegevus muudab aju aktiivseks ega lase rahuneda ning sellepärast ei taha uni tulla – mõtted muudkui keerlevad peas. «Vanasti istuti voodiäärel, loeti või räägiti lastele unejuttu. Selle tegevuse eesmärk oli rahuneda enne uinumist,» räägib Veldi. Ta ütleb, et arvutis surfamine ei ole enamasti rahustav tegevus ja ka sõpradega jutuajamine võib hoopis üles ärritada.

Näiteks Michigani ülikooli teadlased on leidnud, et õhtul pärast kella 21 tööeesmärkidel nutitelefoni kasutamise järel on inimesed järgmisel hommikul väsinumad ja vähem pühendunud. Nad võivad kogeda lausa pohmellilaadset tunnet, väidavad uurijad. Ühelt poolt on just põhjuseks ärevus, mis takistab uinumist ning kosutavat und, teisalt aga mõjutab und ka ekraani värv.

Marlit Veldi sõnul peetakse sinist värvi äratavaks ja ergutavaks, oranži aga uinutavaks. Niimoodi on üles ehitatud ka valgusteraapia lambid. «Veetes nüüd õhtu sinise ekraani ees, anname organismile signaali, et tuleks erksamaks muutuda,» selgitab Veldi. Samas ei saa üheselt väita, et vaid õhtune arvutis olemine und rikuks – mõni inimene on sellega nii harjunud, et temal tekib und segav ärevus hoopis siis, kui ta harjumuspärase asjaga äkki tegeleda ei saa.

Unerutiini tuleks hoida ka nädalavahetustel

Veldi märgib, et unehäireid saab tihtipeale ennetada sellega, et hoitakse unerütmi regulaarsena – minnakse enam-vähem samal ajal magama ja ärgatakse samuti kindlal ajal. Tähtis on, et seda järgitaks ka nädalavahetustel, siis jäävad ära rasked esmaspäeva hommikud, kui ärkamine vaevaline juba seetõttu, et nädalavahetusel on unerütm sassi läinud. Muidugi kehtib see kõik ka laste puhul – lapsevanemad teavad ju hästi, kui raske on lasteaia- või koolilast äratada esmaspäeva varahommikul pärast seda, kui nädalavahetusel on tal lubatud hilisööni üleval olla ja poole lõunani magada.

Täiskasvanu unerütmiga sarnane unerütm ehk aeg, kui laps ei vaja enam päevast und, kujuneb välja eelkoolieaks. Samas on unerütm ja uneaja vajadus elu jooksul muutuvad. Nii erinevad imikuea, lapseea, noorukiea, täiskasvanu ja vanuriea uneaeg ja unevajadused.

Und mõjutavad väga paljud tegurid. Häirivalt võib mõjuda nii aknakardina vahelt tuppa paistev valgustriip kui ka D-vitamiini puudus, mille all paljud Eesti elanikud talveperioodil kannatavad. Loomulikult mõjuvad unele ka mitmed haigused ning vastupidi – kehv magamine võib põhjustada tervisehädasid.

Unearsti sõnul on halb nii ülemagamine kui ka liiga vähe magamine. «Unehäiretega täiskasvanud on unised, kuid lapsed muutuvad vastupidi hüperaktiivseks,» ütleb Veldi. Unearstilt tuleks abi otsida siis, kui igapäevased tegevused hakkavad kehva une tõttu kannatama – näiteks on autot juhtides keeruline ennast ärkvel hoida, kui juba hommikul üles tõustes on tunne, nagu poleks üldse maganud või kui päeva teises pooles töövõime ülearu langeb.

Lapsevanematel soovitab Veldi mõnikord ka jälgida, kuidas nende laps magab. Asi on tõsine siis, kui laps norskab ning sellega kaasnevad sellised unehäired nagu uneskäimine, unesrääkimine, voodimärgamine. «Mõnikord on need eale omased nähtused, ent kui tekib kahtlus, tuleb spetsialistiga nõu pidada,» ütleb ta. «Tasub ka tähele panna, kuidas laps päeval oma asjadega hakkama saab, on ta ehk hüperaktiivne, keskendumisraskustega. Kuid tõsi, leidub ka lapsi, kelle unevajadus ongi väiksem.»

Arvutis surfamise asemel mine parem jalutama

Mis puudutab une-eelset arvutis surfamist või ka televiisori vaatamist, siis nendele tegevustele võiks Veldi sõnul leida mõne rahustava alternatiivi – mingi tegevuse, mis ei tekita ärevust ega pinget, vaid just maandab neid. «Kui lapsevanem teab, et tema laps rahuneb just multikaga, siis võib ju seda vaadata, kuid kõige parem rahustaja on siiski unejutu lugemine – mida vähem erksaid värve enne und nähakse, seda kiiremini rahunetakse,» sõnab ta.

Hea on enne magama minemist tegeleda ka hingamisharjutuste, mediteerimisega või võtta ette väike jalutuskäik. «Kuid tingimus on see, et pärast neid tegevusi enam arvutit ei ava, sest siis võib end jälle üles ärritada ning uinumine lükkub edasi,» lisab Veldi.

Kuidas kiiremini uinuda – mõned nõuanded

•    Lõpetage ärevust ja ärritust tekitavad toimingud paar tundi enne magamaminekut. Kõige parem on mõned tunnid enne uinumist lugeda raamatut või tegeleda muu meelepärasega. Televiisorivaatamist ei peeta just parimaks hilisõhtuseks tegevuseks.

•    Minge magama alati samal kellaajal ning ärge muutke seda rutiini ka nädalavahetustel või puhkuse ajal. Keha harjub nii uinuma teatud kellaajal.

•    Magamistuba peaks olema võimalikult pime ja vaikne.

•    Tuulutage enne magamaminekut tuba või jätke võimaluse korral aken praokile.

•    Päeva teises pooles ärge tarbige kofeiini sisaldavaid jooke.