Nutiseadmed rikuvad laste silmi

Foto: SCANPIX

Ilusate ilmadega mudilaste toast välja ajamine ei tee head mitte ainult nende füüsisele, vaid parandab oluliselt ka silmanägemist, mida rikub pidev ekraanide ees istumine.

Qvalitase arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi ütles kahtluseta, et nutiseadmed rikuvad tänapäeval väikelaste silmanägemist. Kui aastaid tagasi kirjutati prillid stereotüüpide järgi nina raamatutes istuvatele «nohikutele», siis nüüd on nendeks mängukonsoolide ning tahvelarvutite ja nutitelefonide sõbrad.

«Raamat ei ole kasutaja jaoks nii siduv – seda saab lugeda, käest ära panna ja hiljem jätkata sealt, kus pooleli jäi. Nutiseadmed, mängud ja sotsiaalvõrgustikud tekitavad sõltuvust ning neid kiputakse tundide kaupa vaatama. Pea on pikalt allapoole suunatud, see aga tekitab rühihäireid,» lausus Vaarandi.

Optometrist selgitas, et kuigi raamat küll peegeldab valgust silma tagasi, ei ole see ise valgusallikas. «Nutiseadmed paraku kiirgavad ise valgust ning see võib muutuda silmale väsitavaks,» tõdes ta.

Tema sõnul on reegel see, et laps ei tohiks päevas üle kolme tunni nutiseadmega tegeleda. «Võiks öelda nii, et mida vähem, seda parem, sest silm pingutab oluliselt rohkem lähedale vaadates ehk lääts peab tekitama plusstugevust lihasjõuga,» selgitas Vaarandi.

Möödunud aasta terviseuuringud näitavad kooliõpilaste silmanägemise halvenemist. Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid töötavad kooliõed vaatasid mullu läbi 14 997 Tallinna õpilast. Läbivaadatud lastest 3267-l ehk enam kui viiendikul tuvastati nägemisteravuse langus.

Vaarandi selgitas, et kui imik sünnib, on tema nägemisteravus alguses väga madal, kuid see kasvab ühes vanusega. Koolieaks peaks lapse nägemisteravus olema 80–100 protsenti. Väikelastel on peamiselt probleeme just lähedale vaatamisega ehk neile väljastatakse rohkem pluss- kui miinusklaase.

Pärilikkusel on silmanägemise mõjutajana Vaarandi kinnitusel tegelikult väike roll, umbes kaks-kolm protsenti. «Ülejäänud juhud on kõik seotud sellega, et silmad ei saa piisavalt stimulatsiooni. Lapse silm peab õppima nägema erinevates tingimustes ja erinevatele kaugustele,» rääkis Vaarandi.

Silma jaoks on Vaarandi kinnitusel hea dünaamiline keskkond õues mängimine. «Mõlemad silmad saavad stimulatsiooni võrdsel määral igale kaugusele vaatamiseks,» kiitis ta.

Enamjaolt ei saa lapsed silma­nägemise halvenemisest ise arugi. «Neil on väga harva kaebusi, sest kui nad millegagi koos kasvavad, ongi see viis, kuidas nemad maailma tajuvad. Hägune pilt on tema jaoks normaalne, sest ta ei oska seda millegagi võrrelda,» lausus Birgit Vaarandi. Tema sõnul võiks lapsed esimest korda silmakontroll viia kolmandal eluaastal.