Taimetoitlased: me ei jää viljatuks

Taimetoitlase toiduvalik. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti Vegan Selts lükkab ümber emeriitdotsendi Mai Maseri arvamuse põhjal kirjutatud artikli, milles öeldakse, et taimetoitlasel on oht jääda viljatuks.

Seltsi liige Florian Biesinger toob iga artiklist valitud lõigu all põhjenduse, miks tema hinnangul see jutt tõele ei vasta.

Artiklis ütleb Mai Maser, et viimase kümnendi toitumisuuringud näitavad, et kui noored naised ei tarvita loomset valku, ähvardab neid lapsetuks jäämine.

«Esiteks, kui vaadata viimasel kümnendil avaldatud uuringuid, siis Harvardi meditsiiniõdede uuring (The Nurses Health Study II), mis hõlmas enam kui 18 000 naist, jõudis vastupidisele järeldusele: loomse valgu tarbimine on seotud suurenenud viljatusriskiga, samas taimsete valkude tarbimine vähendab viljakusprobleemide tekke tõenäosust,» kirjutab Biesinger.

Teiseks puudutab portaali viljatus.ee andmetel viljatus tema sõnul iga viiendat kooselavat paari. «Võib julgelt öelda, et peaaegu kõik viljatusprobleemidega paarid Eestis tarbivad loomset valku,» usub Biesinger.

Maser selgitab, et vitamiine ja aminohappeid on vaja rutem omastada kiiretel arenguperioodidel nagu rasedus ja loote areng. Kui vajalike ainete puudujääk tekib varase raseduse perioodil, siis kujunevad välja väärarengud.

«American Dietetic Associationi seisukoht on, et hästi planeeritud taimne toitumine, sh vegan toitumine, on sobilik inimestele igas eluetapis, sh raseduse ja imetamise ajal ning imiku- ja lapseeas,» toonitab Biesinger.

Maser selgitab, et on hulk aminohappeid, mida organism omastab ainult loomsest toidust.

«Organismil ei ole vajadust ei loomsete ega taimsete valkude järele. Küll aga vajab keha valkude «ehituskive» ehk aminohappeid. Väga levinud on arusaam, et taimsetes valkudes on mõni asendamatu aminohape puudu. Tegemist on ühe enim levinud toitumisalase müüdiga. Kõik rafineerimata taimsed toiduained sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid,» kinnitab ta.

Kuigi taimsete valkude bioväärtus on mõnevõrra madalam kui loomsetel, ei ole erinevused Biesingeri hinnangul suured ning seda väljendab ka segatoitlaste ja taimetoitlaste valkude tarbimissoovituste võrdlus: segatoitlastel 0,83 g kehakaalu kg kohta päevas, veganitel 0,9 g. «Mitmekülgselt toituval veganil on lihtne saada piisavalt valke ning kõiki asendamatuid aminohappeid,» rõhutab ta.

Maseri sõnul ei saa taimetoitlane rohelisest toidust mitmeid olulisi vitamiine, nagu B6 ja B12.

B6 tuleb Biesingeri sõnul seoses taimetoitlusega väga harva teemaks, sest mitmekülgne taimne toidusedel sisaldab küllaldaselt seda vitamiini. Biesinger toob näite, kuidas väga lihtsasti on võimalik saada naiste päevast vajadust (1,3 mg) andev kogus B6-vitamiini: kaks keskmist banaani (236 g  – 0,68 mg); üks tass keedetud täisterariisi (200 g – 0,36 mg); pool tassi aurutatud brokolit (78 g – 0,27 mg) on kokku 1,31 mg.

Iga hästi informeeritud taimetoitlane teab Biesingeri sõnul, et veganid peavad B12 saamiseks sööma kas B12 toidulisandit või B12-ga rikastatud toiduaineid. «Veganid võivad selles osas olla segatoitlastega võrreldes eelisseisundis, sest toidulisandites ja rikastatud toiduainetes olev B12 on kehale paremini omastatav, kui loomsetes saadustes sisalduv valkudega seotud B12.»

«Pole ühtegi asendamatut toitainet, mida ei oleks küllaldaselt võimalik saada hästi planeeritud taimse toitumisega – enamik neist toitainetest on lihtne piisavalt saada tasakaalustatud ja mitmekülgsest taimsest toidusedelist, osad vajavad teatud planeerimist (jood, kaltsium, raud, tsink, alfa-linoleenhape, seleen) ning osade saamiseks tuleb võtta toidulisandeid (B12 ja D),» tõdeb ta.

Maseri sõnul võib taimetoitlasel välja kujuneda rauapuudus. Taimedest omastab organism rauda seitse-kaheksa korda halvemini kui lihast.

«Esiteks, kas segatoitlased on rauapuuduse eest kaitstud?» küsib Biesinger. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kuulub Eesti eelkooliealiste laste ja rasedate arvestuses keskmise aneemia esinemissagedusega riikide hulka (esineb 20–39,9 protsenti) ja viljakas eas naiste arvestuses mõõduka esinemissagedusega (5–19,9 protsenti) riikide hulka.

Ameerika toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics toob Biesingeri sõnul välja, et aneemia esinemissagedus taimetoitlaste hulgas on sarnane segatoitlaste omaga ning kuigi keha rauavarud on taimetoitlastel üldiselt madalamad, jäävad need tavaliselt siiski soovituslikesse piiridesse.

«On palju häid taimseid rauaallikaid: kaunviljad, pähklid-seemned, täisteratooted, rohelised lehtköögiviljad, must melassisiirup jne. Raua paremaks omastamiseks tuleb ka vältida tee, kohvi ja kakao joomist toidukordade ajal või vahetult enne või pärast söömist,» lisab ta.

«Mis seal salata, noored daamid, kes on väga kõhnad ja hoiavad head joont, muretsevad hiljem, et ei saa laps,» lausus Maser.

Biesingeri arvates on väga ebaõiglane võrdsustada veganlust või taimetoitlust kaalulangetusdieedi, enese näljutamise või ainult rohelise söömisega. Samuti on väga ebaõiglane võrdsustada veganlust toortoitlusega. «See on umbes sama stereotüüpne suhtumine, kui pidada segatoitlust toitumisviisiks, mis viib rasvumiseni ning südame ja veresoonkonna haigustest põhjustatud enneaegse surmani, mis muidugi on kahjuks paljude puhul tõsi, eriti meil Eestis,» kirjutab Biesinger.