Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/05/15/3033306t1hc539.jpg)
Teadlased hoiatavad – vastupidavusspordiga tegelemine võib tähendada, et tulevikus läheb teil suurema tõenäosusega vaja südamestimulaatorit.
Nimelt leidsid teadlased hiirtega katseid tehes, et vastupidavustreening tekitab molekulaarseid muutusi selles südameosas, mis reguleerib loomulikku südamerütmi, kirjutab BBC.
See võib seletada, miks on tippsportlastel madalam südame löögisagedus puhkeseisundis ja suurem südamerütmihäirete risk. Samas kaaluvad treenimise positiivsed mõjud siiski need ohud üles.
Vastupidavusalade sportlased on tavaliselt väga heas füüsilises vormis. Kuid paradoksaalsel kombel on neil tõepoolest suurem risk südamerütmihäirete ehk arütmia väljakujunemiseks, eriti vanemas eas.
Eksperdid on varem pakkunud, et see võib olla tingitud tõigast, et pikaajaline treening ekstreemsete vastupidavusalade võistluste, nagu maratoni või triatloni jaoks, aeglustab südamerütmi.
Keskmise täiskasvanu puhkepulss jääb 60-100 vahele, vastupidavussportlase süda võib aga une ajal lüüa vaid 30 korda minutis või isegi vähem. Näiteks ratturite Sir Chris Hoy ja Miguel Induraini puhkepulss oli vastavalt 30 ja 28.
Kuna südame rütmisagedust reguleerib närvisüsteem, arvati siiamaani, et sportlaste madal pulss on autonoomse närvisüsteemi ülepingutuse tulem.
Professor Mark Boyett ja tema kolleegid Manchesteri ülikoolist leidsid aga hiirte puhul, et vastupidavustreening vähendas südamerütmi reguleeriva proteiini HCN4 hulka, see omakorda põhjustaski aeglasemat südame rütmisagedust.
«See on oluline, sest kuigi tavaliselt ei põhjusta sportlase madal puhkepulss probleeme, vajavad eakamad sportlased, kes on kogu elu treeninud, suurema tõenäosusega kunstliku südamestimulaatori paigaldamist,» märkis professor Boyett.
Samas oleks kindlamate järelduste tegemiseks vaja sama uuringut inimeste peal korrata.
Kuidas treenida:
- Täiskasvanud inimesed peaksid nädalas saama 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset kehalist koormust.
- See aeg ei pea koosnema ühest-kahest pikast treeningust, vaid võib olla ka väiksemates osades nädala peale ära jaotatud.
- Kui sa teed intensiivset vastupidavustrenni, näiteks jooksed pikka maad, on oluline vahepeal ka puhata, sest kehal on vaja taastuda ning ületreenimine teeb nõrgemaks ka kõige tugevamad sportlased.
- Tee enne trenni kindlasti soojendust ja lase endal pärast trenni rahulikult maha jahtuda. Samuti ära unustada venitada.