Kui palju peaks jooma vett?

Foto: SCANPIX

Keskmiselt vajab inimene 28-35 milliliitrit vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene vajab päevas umbes 2,4 liitrit vett. Ent kindlaid reegleid siiski ei ole – vajadus sõltub vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest ja kliimast.

Kui arvutada soovitatavat veetarbimise kogust energiavajaduse (see on seotud füüsilise aktiivsusega) põhjal, tuleb arvestada ligikaudu üks milliliiter iga tarbitud kalori kohta.

Kuigi päevase vajaduse saab katta ainult veega, tasub meeles pidada, et soovitatud kogust aitavad saavutada ka muud joogid ning suure veesisaldusega toidud nagu supp, puu- ja juurviljad. Keskmiselt 70-80 protsenti oma kogu veevajadusest katab inimene erinevate jookidega ja 20-30 protsenti saab ta toidust.

Enamik inimest tarvitab piisavalt vedelikke lihtsalt oma janutundest juhindudes. Samas on aga olukordi, kus omastatavale vedelikukogusele tuleks pöörata rohkem tähelepanu.

Näiteks lapsi ohustab vedelikukaotus rohkem kui täiskasvanuid. Kuigi lapsed higistavad vähem, ei ole nende vedelikuvajadus täiskasvanute omast kuigipalju erinev. Selle tulemusena esineb neil sagedamini ülekuumenemist.

Kuna laste kehad ei jahtu maha sama tõhusalt kui täiskasvanute kehad, peaksid lapsevanemad ja hooldajad ärgitama aktiivseid lapsi sageli jooma ning jälgima valvsalt vedelikukaotuse võimalikke sümptomeid. Väikelastel ja põngerjatel on suurem vedelikukaotuse oht ka kuuma ilmaga.

Samuti võib vedelikukaotus olla tõsine probleem kõrges eas inimestel. See on seotud suurema kukkumisohu, kuseteedepõletike, hambahaiguste, kopsuhaiguste, neerukivide, vähi, kõhukinnisuse ja pärsitud kognitiivse funktsiooniga.

Eakamad täiskasvanud kipuvad mitmel põhjusel jooma vähem, kui nende keha vajab. Vanusega kaotab keha oma võime tunnetada janu. Samuti võivad vanemaid inimesi kiusata kehv mälu, liikumispuue või haigus – mis omakorda võivad viia väiksema vedelikutarbimiseni.

Lisaks võivad janumehhanismi blokeerida ka mitmed ravimid.

Nippe vedeliku tasakaalu säilitamiseks

• Joo iga eine ja suupiste kõrvale.

• Vali jook, mis sulle meeldib. Mitmed uuringud näitavad, et lapsed ja täiskasvanud tarbivad umbes 45-50 protsenti rohkem vedelikku, kui see on maitsestatud (tavalise veega võrreldes).

• Söö rohkem puu- ja aedvilju. Enamike puu- ja aedviljade veesisaldus on suur, mistõttu need on heaks vahendiks sinu veevajaduse rahuldamisel.

• Ära lähtu ainult janutundest. Ravimite või muude tervisefaktorite tõttu ei pruugi janutunne iga kord olla usaldusväärne vedelikuvajaduse näitaja.

• Hoia vee- või joogipudelit alati käepärast kas oma laual, autos, kotis või mujal, kus see tuletab sulle meelde vajadust juua.

• Hoia jooke mõõdukal temperatuuril. Mõõdukal – mitte kuumal ega külmal – temperatuuril serveeritavaid jooke juuakse suuremas koguses.

Allikas: European Journal of Clinical Nutrition