Lõikusega kõrvetistest priiks

Kõrvetiste tunnet on raske kirjeldada. Foto: SCANPIX

Valulike kõrvetistega kimbutava reflukshaiguse ravis on ravimitele tõhusaks alternatiiviks tõusnud laparoskoopiline operatsioon. Imevitsana ei toimi aga kumbki, kui vaevuste all kannataja oma eluviisis korrektuure ei tee, kirjutab Kadri Haavajõe ajakirjas 30+.

Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgi Margot Peetsalu sõnul esineb reflukshaigust praegu tunduvalt rohkem kui mõned aastakümned tagasi. «On teada, et haavandtõve esinemissagedus väheneb, aga reflukshaigust diagnoositakse aina rohkem ja seda mitmel põhjusel. Arvatakse, et põhjuseks on inimeste pikenev eluiga ja ülekaal,» tõdeb doktor.

Tema väitel on keeruline öelda, kui suur osa on selles aastatega muutunud toidul, kuid siingi võib põhjus peituda. Raske on öelda ka seda, kui palju inimesi tegelikult reflukshaigusega kimpus on, sest paljud arsti poole ei pöördu. Peetsalu teadmist mööda panevad inimesed endale diagnoosi internetis leiduva teabe abil ning saavad abi apteegist. «Kui terviseprobleemid pole väga tõsised, kasutavad inimesed palju käsimüügiravimeid,» ütleb ta.

Samuti raskendab statistika tegemist asjaolu, et reflukshaiguse eripalgeliste sümptomite tõttu pöörduvad haiged hoopis eriarstide nagu kopsu- ja nina-kõrva-kurguarsti või kardioloogi vastuvõtule. Kuigi reflukshaigust on diagnoositud ka lastel, on haigus seotud ikkagi vananemisega, mil sidekoed hakkavad nõrgenema. Enamasti on patsiendid üle 40aastased inimesed.

Süütu köhatus?
Kõige sagedasem ja tüüpilisem reflukshaiguse sümptom on kõrvetised. «Siis on asi lihtne. Kui pole kaasuvaid ohusümptome – valulikku neelamist või kaalulangust –, määrab perearst prooviravi maohappe sekretsiooni langetavate ravimitega. Kui ravi toimib, kinnitab see reflukshaiguse diagnoosi,» nendib kirurg. Kui aga ravi ei mõju või kaebused ravi lõppedes naasevad, vajab patsient uuringuid.

Margot Peetsalu selgitust mööda on inimese söögitorul kaks sulgurit ja kui inimene ei neela, on mõlemad suletud. Ülemine sulgur avaneb siis, kui neelame, ja toit hakkab liikuma alumise sulgurini, mis siis omakorda avaneb ja toit pääseb makku.

Osal inimestel jääb sulguri töö nõrgaks ja pärast söömist satub happeline maosisu söögitorru. See tekitabki ebameeldiva kõrvetava tunde, eriti lamavas asendis või füüsilise pingutuse korral. «Kõik ei saa alati aru, mis need kõrvetised on, kui neid ise tundnud pole. Tegu on kuumava ja põletava tundega rinnaku taga, mille inimesed tunnevad üldjuhul kohe ära,» täpsustab ta.

Tavaliselt pöördutakse arsti poole, kui kõrvetised hakkavad segama igapäevaelu. Peetsalu väite kohaselt on eriti raske just öiste vaevustega patsientidel, sest seetõttu on ka uni tõsiselt häiritud. Reflukshaiguse diagnoosimiseks peaksid kõrvetised esinema üle kahe korra nädalas.
Kõrvetised on ainult üks reflukshaiguse sümptom. Margot Peetsalu ütluse järgi on veel niinimetatud söögitoruvälised haigustunnused, mille taga inimene ei oskagi reflukshaigust kahtlustada. Reflukshaigus võib põhjustada hoopis rindkerevalu, kroonilist köha ja astmat, samuti kurguvalu ja hääle kähedust. Kui inimesel esineb rindkerevalu, tuleb kõigepealt selgeks teha, kas probleem pole südames. «Reflukshaigus ei põhjusta otseselt haige surma, küll aga on surmarisk diagnoosimata südamehaigusel,» lisab kirurg.

Reflukshaigus mõjub ka hammastele, mistõttu võib hambaarst hammaste erosioonide esinemisel seda ka kahtlustada.

Kuidas diagnoosida?

Peamine uuring reflukshaiguse diagnoosimiseks on gastroskoopia, mida rahvakeeli nimetatakse mõõga neelamiseks. Tüüpiliste haigustunnustega haiged ei vaja diagnoosimiseks gastroskoopiat, küll aga vajavad seda ohusümptomitega haiged. «Kui leiame söögitorupõletiku, saame uuringu alusel diagnoosida reflukshaiguse,» selgitab Margot Peetsalu.

Gastroskoopia pole aastatega palju muutunud ja protseduur on patsiendile ebameeldiv. «See pole loomulikult mingi meeldiv protseduur,» ütleb doktor, kuid tema sõnutsi on see kõige informatiivsem uuring söögitoru-, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haiguste diagnoosimiseks. Uuring kestab üldjuhul mõned minutid ning sellest laekuv informatsioon kaalub ebameeldivused kõrgelt üles.

Kuigi tänapäeval kasutatakse protseduuril tuimestusgeele ja -aerosoole, võib nende kasutamisel esineda allergilisi reaktsioone. Enne gastroskoopiat peab haige olema söömata-joomata, sest tugeva neelutuimestuse tõttu võib maosisu sattuda hingamisteedesse ja see omakorda viia eluohtlike tüsistusteni.

Kui puuduvad põletikuleid ja tüüpilised sümptomid, vajab patsient reflukshaiguse kinnitamiseks pH-meetriat, mis näitab, kui palju on happelist tagasivoolu söögitorru. Uuringu käigus pannakse inimese makku peenike sond, mis 24 tunni jooksul mõõdab maohappesust nii maos kui ka söögitoru alaosas. «See on kõige täpsem diagnostiline meetod,» kinnitab arst.

Et reflukshaigusel kord haavandid paranevad ja armistuvad, kord põletik jälle ägeneb, võib selle tulemusena tekkida ka söögitoru kitsenemine. Margot Peetsalu hinnangu kohaselt on see raske tüsistus: toit jääb kinni ning halvimal juhul tekib kitsenenud piirkonda aja jooksul söögitoruvähk.
Ühe võimaliku diagnoosina nimetab kirurg Barrett’ söögitoru, mis tähendab, et maole omane limaskest on „nihkunud” söögitorusse. «Seda uuritakse histoloogiliselt (koeproovi uurimine mikroskoobi abil – toim), sest ka see muutus võib viia söögitoruvähini,» täpsustab ta.

Ravimid ja sooda
Reflukshaiguse korral on esmased ravimid prootonpumba inhibiitorid, näiteks omeprasool, mis on maohappe moodustumist pärssiv mao- ja sooleravim. «Ravimid suruvad maohappe tootmise maha ja happeline tagasivool väheneb. Toit võib küll tagasi voolata, aga põletikku ei teki,» selgitab Margot Peetsalu ravimite mõju.

Prootonpumba inhibiitoreid saab väikese doosina osta ka apteegi käsimüügist, mis kirurgi kinnitusel ei ole sellises annuses kahjulikud. Käsimüügi ravimid on aga vaid kiireks vaevuste vähendamiseks. Kaebuste püsimisel tuleb tingimata pöörduda perearsti poole, mitte kasutada käsimüügiravimeid aina suuremal hulgal. «Käsimüük ei ole mõeldud kroonilise haiguse raviks,» rõhutab doktor ja lisab, et käsimüügiravimitel puudub haigekassa soodustus, mistõttu on tervisemure jätkudes ka majanduslikult mõistlikum arsti vastuvõtule minna.

Rahvameditsiinist teada-tuntud sooda pikemaajalist tarvitamist Peetsalu ei soosi. «Sooda leevendab vaevusi hetkeks, aga soodat ravimi alternatiivina kindlasti ei soovita. Kui inimesel on juba vajadus sooda järgi, peab ta kindlasti arsti poole pöörduma,» paneb kirurg südamele.

Kirurgi abi
Reflukshaiguse medikamentoosse ravi alternatiiviks on tänapäeval kirurgiline sekkumine. «Seda tänu uute vähe invasiivsete operatsioonimeetodite rakendamisele,» põhjendab Peetsalu. Üldjuhul soovitatakse kirurgilist ravi reflukshaiguse tüsistuste korral (põletikulised kitsenemised, veritsus) ning suure songa ja refluksi koosesinemisel. Seda, kas see lõikus patsiendile sobib, selgitatakse kirurgi konsultatsioonil.

Loomulikult peab operatsioonile minnes patsiendi üldine tervislik seisund olema hea, kuid vanus pole takistuseks. «Nooremad keskeas inimesed, kellel on prognoositav eluiga pikk, võiks seda kaaluda,» sõnab arst ja täpsustab, et see tähendab ravimitest pääsemist.

Laparoskoopilise operatsiooni ehk Nisseni fundoplikatsiooni käigus viiakse väikeste lõigete kaudu kõhukoopasse videokaamera, mille abil kõhukoopas toimetatakse. Operatsiooni käigus moodustatakse mao ülaosast muhv ümber söögitoru alaosa. See muhv takistab maosisu pääsu söögitorru. Likvideeritakse ka vahelihase songad.

Margot Peetsalu kogemust mööda võivad kirurgilise ravi tõhusamat tulemust loota haiged, kes alluvad hästi ka medikamentoossele ravile. «Laparoskoopiline fundoplikatsioon on alternatiiv medikamentoossele ravile ja lõplik otsus on ikkagi patsiendi teha,» sõnab arst.

«Inimesed loodavad, et lõikus lahendab imeväel kõik probleemid. Nii see paraku pole,» paneb Margot Peetsalu südamele, et lõikus tähendab inimesele alati operatsioonijärgseid piiranguid (gaasiliste toiduainete ja ülesöömise vältimine, suurte raskuste tõstmisest loobumine jms). Lõikuse järel võib esineda komplikatsioone ning inimene peab pärast operatsiooni eluviisides korrektuure tegema. «Piiranguid on ülioluline järgida vahetult operatsioonijärgsetel kuudel, see tähendab kudede paranemise ajal, kui pannakse alus operatsiooni efekti pikaajalisele püsimisele,» selgitab ta.

Soovitused
Arstidel on hulk nõuandeid, mis aitavad patsientidel vaevustega toime tulla. Olulisim on Margot Peetsalu hinnangul ülekaalust vabanemine, sest ülekaal tõstab kõhukoopas rõhku ja soodustab refluksi söögitorusse. Rasedusaegseid kõrvetisi loetakse füsioloogilisteks, sest need on seotud kõhukoopasisese rõhu tõusuga. Tavaliselt kõrvetised pärast sünnitust kaovad, kuigi mõni naine peab ka lapse sünni järel nendega rinda pistma.

Vananemise, ülekaalu ja veel muude faktorite mõjul võib tekkida ka vahelihase song, mida esineb Peetsalu sõnul väga palju. See tähendab kirurgi selgitusel olukorda, kus mingi osa maost libiseb kõhukoopast rindkereõõnde. «Kui inimesel vaevusi pole, ei oma see tervise seisukohalt tähtsust,» rahustab kirurg, sest see probleem ei vaja kirurgilist sekkumist. Ravi vajavad vaid haiged, kel peale vahelihase songa esinevad ka refluksikaebused.

Ka ise saab üht-teist ära teha. Peetsalu õpetust mööda tuleb kriitiliselt üle vaadata enda eluviis. Ta toob näite, et kui inimene ei leia päeva jooksul aega söömiseks ja sööb õhtul enne uinumist kõhu tugevalt täis, võib ta ärgata öösel kõrvetiste tõttu, sest toit maos sunnib mao limaskesta tootma hapet ja magu ei saa piltlikult öeldes jääda magama.

Refluksihaigetel soovitatakse tõsta voodis peaalust 15 kraadi. «Seda on vähe, ehk ainult esimesel ööl märkate vahet,» arvab arst. Tema nõuande järgi pole mõtet peaalust tõsta padjaga, sest see loob ainult ebamugava asendi, vaid asetada voodijalgade alla väikesed kõrgendused. Kes soovivad pärast sööki veidi tukastada, võiksid seda teha tugitoolis, mitte päris lamavas asendis.

Jälgima peab oma toidusedelit, sest osa toiduaineid soodustavad reflukshaigust. Paraku kuuluvad just need enamiku lemmikute hulka: šokolaad, kohv, alkohol, hapud ja vürtsikad toidud. Et seedimine toimuks tõrgeteta, sest refluksi võib põhjustada ka pidev mure kõhukinnisusega, on väga oluline tervislik toitumine.

«Peaaluse tõstmisel ja teatud toitude vältimisel pole tõenduspõhist selgitust, see on kogemuspõhine teadmine – inimeste enesetunne paraneb, kui nad nii teevad,» kinnitab Peetsalu.
Olukorda halvendavad ka püksirihm või vöö, eriti neil, kel kaalunumber tervislikust suurem, naistel korsetid ja korsettosaga sukkpüksid. «Reflukshaigusega patsientidel soovitame kanda trakse ja avarat riietust,» lisab ta.