/nginx/o/2010/12/17/485522t1hb3fa.jpg)
Kui keskpärased tudengid magaksid tööpäeviti 20 minutit (ja 24 sekundit) kauem, parandaks see suure tõenäosusega nende õpitulemusi.
Head ja keskpärast tudengit võib eristada 20 minutit und
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise järelduseni jõudsid Saudi Araabia Kuninga Saudi ülikooli teadlased, kirjutab ergo-log.com.
Ahmed BaHammam vaatles oma uuringu raames meditsiinitudengite hinnete ja uneharjumuste vahelist suhet. Ta jaotas 410 tudengit vastavalt nende õpitulemustele keskmiste (115) ja suurepäraste tudengite (295) gruppi.
Uurides eri elustiilifaktorite võimalikku mõju headele või vähem headele hinnetele, leidis ta, et uni mängis seejuures väga olulist rolli. Heade hinnetega tudengid läksid nädala sees magama keskmiselt veerand tundi enne keskööd, keskmiste hinnetega tudengid aga keskmiselt kümme minutit pärast keskööd.
Vaadeldes nende unetundide arvu, selgus, et head tudengid magasid nädala sees keskmiselt 6 rundi ja 17 minutit, keskpärased tudengid aga vaid 5 tundi ja 56 minutit. Nädalavahetusel magasid mõlema grupi tudengid võrdselt palju.
Viiskümmend protsenti heade hinnetega tudengitest arvas seejuures, et ei maga piisavalt. Keskpärastest tudengitest hindas oma ööund ebapiisavaks aga vaid 30 protsenti. Samas tundsid heade hinnetega tudengid ennast loengute ajal siiski vähem väsinuna.
Uuringut läbi viinud teadlased tunnistavad, et nende tulemused ei paku tõsist tõestust selle kohta, et piekm ööuni tagaks paremad õpitulemused. Epidemioloogiline uurimus näitavad vaid seoseid, mitte põhjuslikkust.