Kõhuli magamine võib päästa elu

Haige kõhuli keeramisega on võimalik elusid päästa täiskasvanute intensiivravis. Foto: SCANPIX

Tavapärane pilt haiglapalatis on selili lamavad, lakke suunatud pilguga haiged. Kui vaadata aga vastsündinute osakonda, on enamik ravialuseid kõhuli, tagumik püsti, mõnusasti und nautimas.

See, et lastele meeldib kõhuli magada, pole saladus. Hiljutised teadusuuringud aga kinnitavad, et sellise lihtsa võttega – haige kõhuli keeramisega – on võimalik elusid päästa täiskasvanute intensiivravis, kirjutab Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopf Kliinikumi Lehes.

2013. aasta suvel avaldas Prantsusmaa uurimisrühm New England Journal of Medicine's uuringu, kus uuriti kõhulipõetuse mõju raske respiratoorse distress-sündroomi ravi tulemustele.

Uuringusse kaasati 466 raske ARDS-iga aparaadihingamisel haiget 26-st intensiivravi osakonnast Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Uuringugrupi haigeid põetati hospitaliseerimise järgselt vähemalt 16 tundi kõhuli, kontrollgrupi patsiente ventileeriti aga seliliasendis, aga-ajalt poolkülili keerates.

Kui gaasivahetuse parameetrid esimese kõhulipõetuse sessiooniga oluliselt ei paranenud, rakendati ravi nelja tunni möödudes uuesti. Keskmiselt rakendati ühele patsiendile neli kõhulipõetuse sessiooni.

Kõhulipõetuse mõju ravitulemustele oli märkimisväärne: kontrolligrupist oluliselt madalamad olid nii 28- kui 90-päeva suremus, oluliselt suurenes ventilaator-vabade päevade arv.

Aparaadihingamist vajavate haigete kõhulipõetuse idee ei ole uus. Lisaks kirjeldavatele uuringutele on randomiseeritud uuringuid tehtud ka varem.

Maikuu Critical Care's avaldas rühm Hiina teadlasi meta-analüüsi senitehtud randomiseeritud uuringutest. Üheksa uuringut, milles kokku osales 2242 patsienti, olid piisava kvaliteediga meta-analüüsi lülitamiseks. Autorid tõdesid, et kõhulipõetus vähendas oluliselt ARDS haigete 28-30 päeva suremust, vähenevad 60- ja 90-päeva suremus. Kõhulipõetuse efekt on väljendunum siis, kui seda rakendatakse kauem kui 12 tundi ööpäevas.

Miks paraneb kõhuliasendis patsiendi kopsufunktsioon? Seletusi on mitmeid. Paraneb sekreedi drenaaž hingamisteedest, aereeritud saavad dorsaalsed, seliliasendis atelektaseerunud kopsuosad.

Väga oluliseks peetakse paremat kopsu verevarustust ning südame tööd, mis tagab paranenud ventilatsiooni-perfusiooni suhte. Arvatakse, et just viimase toime piisaval määral mõjule pääsemiseks ongi vajalik haige pikaaegne, rohkem kui 12 tundi järjest kõhuli asendis hoidmine.

Kokkuvõtteks, raske ARDS-iga aparaadihingamisel haigete elulemust saab parandada, kui neid koheselt põetada kõhuli vähemalt 12 tunni pikkuste episoodidena. Huvitav on märkida, et see lihtne ja odav ravimeetod osutub viimaste aastate tõhusaimaks elupäästjaks täiskasvanute intensiivravis.

Kallid uued trikid – rekombinantne proteiin C, suuremahuline hemodialüüs, ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon jne – ei ole sellist tugevust näidanud.

Meil on kõhulipõetus tuttav ennekõike neurointensiivravi osakonnale juba varasemast praktikast ning on olemas suurepärased juhendid õenduspersonalile, kuidas haigeid kõhuli keerata. See juhend mahub ühele A4-le. Seega ARDS-haiged, tähelepanu, kõhuli pöörd!