Neli põhjust, miks stress võib olla kasulik

Stress võib muuta närviliseks. Foto: Panther Media/Scanpix

Pole kahtlustki, et suurem osa inimestest satub kas tööl või kodus iga päev stressirohketesse olukordadesse.

Hiljutine küsitlus näitas, et rohkem kui üks neljast ameeriklasest ehk ligi 60 miljonit inimest hindas kõrgeks ainuüksi oma eelmise kuu stressitaset, vahendas Huffington Post.

Paljud usuvad, et tänapäevane elutempo on kiirem ja stressirohkem kui tuhandeid aastaid tagasi. Tegelikult on stress olnud alati loomulik osa elust ning stress võib mõnes olukorras isegi kasuks tulla.

Stress aitab parandada mälu

Mäletad, kuidas kontrolltöö või suulise vastamise ajal tulid vastused justkui iseenesest meelde? Vastuste meenumine oli aju reageering stressile. Stressihormoonid suurendavad erksust ja tähelepanelikkust hetkedel, kui seda on kõige rohkem tarvis. Nii võib ajutine stress tulla kasuks tööl või esinedes. Samas tasub meeles pidada, et pikka aega kestev stress siiski kurnab keha. 

Stress turgutab immuunsüsteemi 

Immuunsüsteem kaitseb inimest haiguste eest ning usu või mitte, aga õiges koguses stressi võib aidata samuti keha haiguste eest hoida. Piiride tundmine võib osutada aga keeruliseks, mistõttu ei maksa end immuunsüsteemi parandamise eesmärgil liialt stressirohketes olukordades proovile panna.  

Stress võib tõsta tööviljakust

Edukad töötajad suudavad muuta stressi positiivseks energiaks ja motivatsiooniks. Miks muidu saavad tööd palju kiiremini valmis just enne tähtaega? Kui töö ei tekita mingisugust stressi, ei pruugi inimene selle tegemisel üldse pingutada ning tulemused võivad olla kesisemad. 

Stress võib muuta elu huvitavamaks

Seistes silmitsi stressirohke situatsiooniga, võtab inimene vastu väljakutse. Näiteks esimesele kohtingule minnes tuleb suruda maha hirm kohtuda inimesega, keda veel eriti hästi ei tunta. Samas võib kohtumine kujuneda toredaks. Stressi puhul tulekski meeles pidada, et õigetes kogustes võib see elukvaliteeti hoopis tõsta.