/nginx/o/2014/07/30/3242549t1h4582.jpg)
Järsu tõusunurgaga on kahtlemata raskem joosta kui tasasel pinnal ja nii saab suurema koormuse. Samas võib kilometraaž jääda selle tõttu väiksemaks. Kumb on siis parem?
Kumb on parem: lühem maa järsema tõusunurgaga või pikem maa tasasel pinnal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orlando treeningufüsioloog Susan Paul andis Womenshealthmag’i lugejatele nõu. Tema sõnul mõjutab siinkohal vastust see, kas treenitakse mõne kindla võistluse jaoks. Üldiselt aga on oluline joosta nii ülesmäge kui ka tasasel pinnal.
Ta selgitas, et ülesmäge jooksmine paneb tööle hoopis teised lihaskiud, nagu tagumised reielihased, ning paneb ka tuharalihase rohkem pingutama. Lisaks on selline jooks intensiivsem ja tõstab kiiremini südame löögisagedust. Samuti põletab seeläbi rohkem kaloreid, sest suured lihasgrupid töötavad rohkem.
Pikem jooks tasasel pinnal aitab seevastu suurendada vastupidavust. Pikemalt ja aeglasemalt joostes võib põletada ka sama hulga kaloreid kui lühema, kuid intensiivsema jooksu puhul.
Nii et kokkuvõttes, ütleb Paul, on ühe või teise kasuks otsustamise asemel targem teha mõlemat. See aitab varieerida töös olevaid lihasgruppe ja teeb treenija ka vigastustele vähem vastuvõtlikuks.
Eksperdi soovitus on joosta korra nädalas ülesmäge ja ülejäänud kordadel tasasel pinnal.
Jooks õues
Kui käid jooksmas õues, peaksid Pauli sõnul otsima umbes 400 kuni 800 meetri pikkuseid tõuse. Sellise pikkusega tõus ei ole liiga järsk ja võimaldab rakendada lihaseid maksimaalselt, ilma seejuures vigastustega riskimata.
Jooksulindil jooks
Kui eelistad joosta jooksulindil, peaksid ka n-ö tasasel pinnal joostes kaaluma 2-protsendilise tõusunurga kasutamist. Jooksulint teeb jooksmise iseenesest veidi kergemaks ja 2-protsendilise tõusu lisamine teeb selle rohkem võrreldavaks õues tasasel pinnal jooksmisega.
Et leida sobiv tõusunurk, mis paneb lihased tõhusalt tööle ilma sind seejuures liigselt maha aeglustamata, tee 2-protsendilise tõusuga soojendus ja hakka siis tõusunurka järk-järgult suurendama, kuni tunned, et peaksid hakkama aeglasemalt jooksma. Aja jooksul saad suurendada oma treeningu pikkust ning lõpuks ka tõusunurka.
Ükskõik, kas valid õues jooksmise või jooksulindi, peaksid aga tõusuga jooksu vältima, kui sul on probleeme Achilleuse kõõlusega. Nimelt paneb ülesmäge jooks palju rohkem tööle ka sääremarjad ja pingul sääremarjaga võib Achilleuse kõõluse ära tõmmata. Kuid isegi siis, kui sul on sellega kõik korras, tuleb sääremarju vigastuste ennetamiseks treeningu järel korralikult venitada.
Kui jooksed õues, püüa mäest alla tulles jalgadega mitte n-ö maha potsatada, vaid kontrollida oma liigutusi, et vältida säärevigastusi.
Tõusuga jooksulindil treenides püüa aga püsida selle ülemises otsas, et mitte sellelt maha kukkuda.