Ekspert: toidukoht võiks enne praadi tuua juurikaid

Enne põhirooga võiks lastele näksimiseks pakkuda köögivilju. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi arvas, et toidukohad võiksid mõelda, kuidas pakkuda lastele tervislikumat menüüd ning soovitas, et enne lasteprae lauda toomist pakutaks perele köögivilju.

«Tõsi on see, et üldjuhul alla 10-aastased prae kõrvale pandud salatit eriti süüa ei armasta, köögivilju tuleks teistmoodi serveerida. Hea lahendus oleks, kui enne prae toomist pandaks lauale tükeldatud porgandit, kapsast ja muud, et laps suure nälja peletamiseks hakkaks neid näksima. Siis, kui tuleb praad, on tal pool kõhtu juba täis ja sööb teist toitu veidike vähem,» rääkis Pitsi.

Tema arvates võiksid toitlustusasutused laste tervise pärast muretseda. «Info sellisest toitlustusasutusest, kes alustuseks köögiviljavaagnat pakub, võiks levida kiiresti. Hind võiks olla maskeeritult kasvõi toiduhinna sees salati maksumuse asemel,» pakkus ta välja.

Tallinna Tehnikaülikoolis toiduainete instituudis kaitstud Jelena Kohnovitši magistritööst tuli välja, et ehkki lapsevanemad tahaksid toidukohtades näha tervislikumaid toite, tellivad tegelikult nad ise rasvarikkaid lastepraade. Perega väljas söömas käiakse keskmiselt 2-3 korda kuus.

Pitsit, kes oli magistritöö juhendaja, rõõmustas, et tüüpilisi lastepraade süüakse küllalt harva. «Tõenäoliselt ei söö väikesed lapsed ka tervet sellist 1000-kilokalorilist portsjoni ära,» arvas ta.

«Selle töö raames ei uuritud, milline on nende laste kodune toitumine. Kui ka kodus ei viitsi või oska vanemad korralikult süüa teha ja pakuvad lastele friikartuleid, viinereid ja teisi poolfabrikaate, siis võib see olla probleem.»

Poolfabrikaadid ja valmistoidud sisaldavad tavaliselt küllaltki palju rasva ning soola, on aga suhteliselt vitamiinide-mineraalainete vaesed.

Küsitluses märkisid vanemad küll, et pööravad tervislikule toitumisele ja taldrikureeglile tähelepanu, aga sama väitsid ka toitlustusasutused, mille taldrikul oli ikkagi salatit üsna vähe.

Uuring tehti kaubanduskeskuste korralikes toitlustuskeskustes ja täiesti välja jäid hamburgerirestoranid ning jäätisekohvikud. «Kui minna küsitlema hamburgerirestorane, siis võib tulemus olla hoopis teistsugune,» arvas ta.

Põhjalikke toitumisuuringuid pole ammu tehtud, viimati 1997. aastal. Küll aga mõõdavad koolilapsi kooliõed. «Tendents näitab aasta-aastalt laste kehakaalu suurenemist, praegu on ligikaudu 10 protsenti Eesti lastest ülekaalulised,» sõnas Pitsi, rõhutades, et seda põhjustab mitte ainult muutused toitumises, vaid ka vähene liikumine.