Kuus üllatavat stressisümptomit

FOTO: SCANPIX

Stress on tänapäeval niivõrd levinud nähtus, et üsna kerge on hakata mõtlema, et kui sa pole just surmväsinuna pikali maas, pole midagi hullu. Kuid stress on salakaval ja sellest võivad lõpuks märku anda mitte vaid vaimsed, vaid ka füüsilised sümtpomid. 

Northwesterni ülikooli Feinbergi meditsiinikooli psühhiaatria professor Nancy Molitor märkis womenshealthmag.com’is, et näeb oma praktikas tihti naisi, kel on hulganisti füüsilisi stressisümptomeid. Ühe uue uuringu kohaselt ongi stress ja negatiivsed emotsioonid otseselt seotud kehva füüsilise tervisega enam kui 150 000 inimese puhul vaadeldud 142 riigis. Sest keha ja vaim on omavahel tihedalt seotud. 

«Emotsionaalne stress paneb keha tootma selliseid kemikaale, nagu kortisool, mis pikema aja jooksul hakkab lõhkuma immuun-, seede- ja närvisüsteemi ning luu- ja lihaskonda,» ütles Molitor. 

Mis veelgi hullem – need füüsilised sümptomid, mis stressi toimel tekivad, võivad emotsionaalset tasakaalutust vaid suurendada. Kui seda nõiringi ei murra, võib see kõik välja viia rasvumise, depressiooni ja südamehaigusteni. 

Parim viis üldist stressitaset vähendada on piisavalt magada (enamiku inimeste puhul tähendab see seitset kuni üheksat tundi), tervislikult toituda, teha trenni, suhelda toetavate sõpradega ja keskenduda sellele, mida sa suudad ise kontrollida. 

Kuid siin on mõned mitte nii väga ilmselged märgid sellest, et oled stressis, millele tasub kindlasti tähelepanu pöörata. 

Kõhuvalud 

Vaimne stress võib otseselt mõjutada sinu seedeelundkonda, ütleb Baylori meditsiinikolledži gastroenteroloog Bincy Abraham. Stress võib põhjustada nii kõhukinnisust kui ka -lahtisust, iiveldust ja oksendamist. Parim viis nende sümptomitega võitlemiseks on muide treening, ehkki see võib olla viimane asi, mida sa kõhuhädade puhul tahaksid teha. Ent stressist põhjustatud kõhuprobleemide korral peaks treeningu ajal vallanduvad endorfiinid üsna hästi aitama. 

Juuksekadu 

Kolm kuni kuus kuud pärast suurt stressitekitavat sündmust, nagu näiteks töökaotus või suhte lõppemine, võid märgata, et juukseharjale jääb tavapärasest märksa rohkem karvu. Santa Barbara dermatoloogi Roberta Sengelmanni sõnul võib põhjuseks olla suguhormooni androgeeni stressist tingitud ülikõrge tase, mis mõjutab juuksefolliikuleid. 

Ainus, mis siin aidata võib, on võimalikult tervislik ja tasakaalustatud toitumine. 

Silmalau tõmblused

Need häirivad lihasspasmid tekivad tavaliselt vaid ühe silmas ümber ja kestavad mõne minuti. Stress on siinkohal peamiseks süüdlaseks, ehkki arstid ei tea täpselt, miks see nii on. Kui selline tõmblus aset leiab, pane silmad kinni, püüa lõdvestuda ja hinga sügavalt. Korda seda neli korda, surudes näpuotsaga samal ajal kergelt tõmblevale silmalaule. 

Spasme võivad leevendada ka kunspisarad, mida müüakse ilma retseptita. Kui tõmblused levivad ka teistesse näoosadesse, mine parem arsti juurde, sest tegemist võib olla ka mõne tõsisema probleemiga. 

Akne 

Nagu juuksedki, on nahk tundlik kõrgema androgeenitaseme suhtes, mis võib tähendada akne teket, ütleb Sengelmann. Kui akne kipub üha uuesti ja uuesti tekkima, pöördu nahaarsti poole, sest krooniline põletik võib viia selleni, et sul on näonahk arme täis. Püüa vältida ka punnide pigistamist, sest see vaid suurendab põletikku ja tõenäosust, et vistrikust jääb arm. 

Kasuta pooride puhastamiseks ja aknet põhjustavatest bakteritest lahtisaamiseks spetsiaalseks selleks mõeldud vahendeid. Nahaarst võib soovitada ka antibeebipille või nende vahetamist, et tasakaalustada hormonaalset taset. Ent tähelepanu tuleb pöörata ka kosmeetikale, mida kasutad: niisutavad kreemid, päikesekaitse ja meik peaksid kõik olema mittekomedogeensed.

Seljavalu 

Hormoonid, mida su keha stressi kogedes toodab, kutsuvad esile põgene või võitle reaktsiooni, mis lisaks vererõhu ja südame rütmisageduse tõstmisele pinguldab su lihaseid. See võib kasuks tulla küll jooksuvõistlusel, kuid pidev lihaspinge võib põhjustada valu. 

Parim ravim on liigutamine, nii et kui su selg valutab, püüa korra tunnis oma töölaua tagant tõusta ja venitada. Samuti võiksid üks või kaks korda päevas 10-15 minutiks õue või vähemalt mööda kontoriruume jalutama minna. 

Lööve

Stress võib põhjustada müstilisi lööbeid või varem esinenud seisundi ägenemist. See juhtub selle pärast, et stress kahjustab sinu immuunsüsteemi, rääkimata naha kaitsevõimest. Kui nad on nõrgestatud, võid sa olla eriti vastuvõtlik lööbena avalduvatele nahainfektsioonidele. Tundlikumal nahal võib kergesti välja lüüa ka ekseem.

Abi võib olla spetsiaalsest kreemist või ka tavalisest niisutajast. Ent kui miski ei aita või lööbega kaasneb ka pavalik või muud külmetusele viitavad sümptomid, peaksid kindlasti konsulteerima arstiga.

Populaarne

Tagasi üles