Teadlane purustas müüdi insomnia kohta

Unetus vaevab enam naisi.

FOTO: Panther Media / Scanpix

Suurbritannia psühholoogiaprofessor Kevin Morgan arutles rahvusvahelisel uneteadlaste kongressil Tallinnas, et unetus ei pruugi vastupidiselt levinud eksiarvamusele olla seotud kõrge vanusega, vaid häire võib tekkida varem ja progresseeruda hiljem.

UK Loughborough ülikooli kliiniliste uneuuringute üksuse juht Morgan avastas, et kuigi statistika näitab, et just naistel ning vanematel inimestel esineb unetust rohkem, ei kurda viimased samal määral, et neil oleks unega probleeme. Lisaks ütlevad unetud vanemaealised, et neil arenesid unetuse sümptomid ammu enne 65. eluaastat. Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine.

«Me peame arvestama, et mida vanemaks me jääme, seda suurema tõenäosusega jääme me haigeks. Me teame, et haigeks olemisel ja unekvaliteedil on selge seos,» lausus Morgan ja möönis, et kroonilise insomnia risk seega vanuse kasvades tõesti tõuseb. Näiteks võib insomniat täheldada kaasuva seisundina teiste haiguste juures nagu vähkkasvajad, neurodegeneratiivsed sündroomid, rahutute jalgade sündroom jt.

«Statistika näitab, et naistel ja vanematel esineb palju rohkem unetuse sümptomeid. Samas leiame numbritest midagi olulist, mida sageli ignoreeritakse,» jutustas Morgan õhinal.

Ta jätkas: «30 protsenti vanematest inimestest vastab igal pool maailmas küsimusele, kas uni valmistab neile probleeme, et jah, see on probleem. See ju näitab, et tervelt 70 protsenti vanemaealisi on oma unega rahul. Ehk suurel enamikul vanemaealistest ei ole magamisega probleeme.» Morgani sõnul raporteerib insomniast ise vaid väga väike osa patsiente.

Seega nähtub, et vanemad inimesed on osalt juba õppinud oma unetusega elus toime tulema. Psühholoogiaprofessori sõnul näitab tuhandete patsientidega tehtud uuring, et rohkem kui pooled vanemaealistest ütlevad, et nende unetuse sümptomid avaldusid juba ammu enne 65. sünnipäeva.

Morgan tõi võrdluseks meeste kiilaspäisuse. «Meeste kiilaspäisus võib arenema hakata juba üsna noores eas, progresseerudes vanemaks saades aina edasi. Kui me näeme, et just vanemad mehed on kõige kiilaspäisemad, siis öelda, et kiilaspäisus tekib valdavalt kõrges eas, on enamikel juhtudel tegelikult ekslik,» piltlikustas ta.

Morgan usub, et unetust saab edukalt ravida kognitiivse käitumisteraapiaga (CBT-I). Kognitiiv-käitumisteraapia baseerub Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni selgitusel ideel, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud ning üht neist mõjutades saame tekitada muutust teises. Tänapäeval on teaduslikult tõestatud efektiivsusega kognitiiv-käitumisteraapia programme olemas pea kõigi sagedasemate psüühika- ning käitumishäirete ravis.

Kognitiivne käitumisteraapia toetub osalt näiteks nn «unehügieenile» ehk une eest hoolitsemine tagab ka parema une. Unehügieeni saab parandada järgnevate harjumuste juurutamisega:

  1. Minna magama ja ärgata iga päev samal ajal
  2. Kehtestada magamamineku rutiin
  3. Tagada, et voodi ja voodipesu oleks mugav
  4. Vältida kofeiini, nikotiini ja alkoholi õhtusel ajal
  5. Vältida rohket söömist hilisõhtul
  6. Vältida treeningut hilisõhtul
  7. Jätta ära lõunased uinakud
  8. Hoida magamistuba jaheda ja pimedana
  9. Eemaldada magamistoast teler ja arvutid

Populaarne

Tagasi üles