/nginx/o/2010/09/02/426022t1h9894.jpg)
Vastus sellele küsimusele on ilmselt: igasugune treening, mis kasvatab lihasmassi. Nimelt tegid Rootsi Karolinska instituudi teadlased oma katsete käigus kindlaks, et lihastel on kaitsevõime depressiooni ja ärevuse vastu.
Milline treening on parim tujutõstja?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad leidsid, et mida enam suurenes näriliste lihasmass, seda enam tootis nende keha ensüümi nimega KAT, kirjutab Shape.
See ensüüm, selgitas uuringu juhtivautor Jorge Ruas, muudab stressi ajal toodetava ning põletikku põhjustava künureniini happeks, mis ei pääse vere kaudu aju mõjutama ja seeläbi depressiooni ja ärevust tekitama. Nii et lühidalt öeldes: mida rohkem lihast, seda rohkem KATi, seda vähem depressiooniilminguid.
Teadlased kinnitasid neid tulemusi ka väikese inimestega läbi viidud uuringuga.
Ehkki seni pole veel täpselt teada, kuidas künureniin töötab, leidub seda depressiooni all kannatavate inimeste veres suurel hulgal ja varasemad uuringud on näidanud, et selle aine sisalduse vähendamine leevendab ka sümptomeid.
Ruas märkis, et ehkki me kipume arvama, et depressioon või ärevus on probleem, mis tuleneb meie ajust, on sellesse kaasatud kogu organism. Ning kõnealune uuring näitas ilmekalt, kuidas lihased saavad mõjutada aju.
Rootslaste uuringu raames tegid rotid peamiselt kardiotreeningut, kuid Ruase sõnul ei ole see oluline – oluline on pigem just lihasmassi suurendamine.