USA Lääne-Virginia ülikooli meditsiinikolledži värskes uurimuses tõdetakse, et seitsmetunnine magamine on tervisele kõige parem.
Seitsmetunnine uneaeg on tervisele kõige kasulikum
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. august 2010, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid on olnud levinud arvamus, et korralikult välja puhkamiseks tuleb magada kaheksa tundi, kirjutab The Telegraph.
Kuid uus uuring tõestas, et organism saab vajaliku puhkeaja kätte seitsme tunniga ning üle selle magamine võib isegi kahjulik olla.
30 000 täiskasvanu peal tehtud uuring näitas, et vähem kui viis tundi magavaid inimesi ohustavad mitmesugused südame- ja veresoonkonna haigused kaks korda rohkem kui seitse tundi magavaid inimesi.
Haiguste tekke oht kasvas ka neil, kes magasid üheksa ja rohkem tundi.
«Isegi regulaarne kaheksa tundi magamine võib kaasa tuua südamehaiguse. Organismi seisukohast on kõige soodsam magada seitse tundi,» seisab uuringu raportis.
Uurijate sõnul mõjutavad uneharjumused hormoone ja metaboolseid funktsioone. Une vajakajäämine tõstab vererõhku ja alandab glükoosi taset veres. Need mõlemad aga kasvatavad veresoonkonna haigustesse haigestumise ohtu.
Selle aasta alguses tehtud teises uuringus tõdeti, et inimesed, kes magavad ööpäevas vähem kui kuus tundi, võivad surra keskmisest varem ehk enne 65. eluaastat.
Euroopas magatakse keskmiselt ööpäevas kuus tundi.
Ka mõjutab vähene magamine ja une halb kvaliteet kehakaalu. Uneprobleemide tõttu süüakse rohkem ja see tõstab kehakaalu. Kehakaalu tõus aga võib tuua kaasa diabeeti haigestumise.
Viletsat, liiga pikaajalist ja liiga lühiajalist und seostatakse ka depressiooni, madala enesehinnangu ja nahaprobleemidega. Viimase puhul võib põhjus peituda selles, et une ajal tekivad uued naharakud. Kui uni on liiga lühike, ei jõua just palju uusi rakke tekkida.