Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Kiudainetega haiguste vastu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Täisteraleib.
Täisteraleib. Foto: Peeter Langovits

Perearst Külvi Petersoni sõnul hoiavad täisteratoodetes leiduvad kiudained ära kõhukinnisuse ning kaitsevad veel paljude teiste haiguste eest.

Pika staažiga perearst nentis Täisterakonverentsil, et kiudained mitte üksnes ei väldi kõhukinnisust, vaid võivad ära hoida ka divertikuloosi, hemorroidid, soolepolüübid ja soolevähi.

Petersoni sõnul on perearsti töös kõige sagedasemaks probleemiks just kõhukinnisus. Regulaarse sooletühjendamise takistusega läheb käärsoole mikrofloora tasakaal paigast ning mida kauemaks seeditud toit käärsoolde jääb, seda enam paljunevad teatud bakterid ja eritavad toksilisi aineid. Selle tulemusena võib tekkida käärsoolevähk. Kõhulahtistite asemel võiks siinkohal lahenduseks olla täisteratoodete söömine.

Kiudained suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, lisaks kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles.

Petersoni kinnitusel avastavad teadlased üha rohkem kiudainete kasulikke omadusi. Nimelt vähendavad kiudained ka südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi ohtu, alandavad vererõhku ja kolesterooli. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et inimesed, kes söövad täisteratooteid, haigestuvad harvem teise tüübi diabeeti.

Samuti on täisteratoodete tarbimine väga oluline ennetamaks ülekaalu. Kiudained jämesooles seovad ka süsivesikuid ning väljaheitemassiga väljub neid kiiremini ja kergemini, süsivesikute imendumine väheneb ja sellega on ka kaalu hoidmine tõhusam.

«Täisteratooted aitavad ka ärritatud soolesündroomi, meeleoluhäirete ja kroonilise väsimuse puhul,» loendas Peterson veel täisteratoodete plusse ning lisas, et oleks igati mõistlik lisada mõiste «täisteratoode ja kiudained» riikliku strateegia «Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine 2005-2020» osaks.

Perearst lükkas ümber arvamuse, nagu oleks täisteratoode paljudele gluteenitalumatuse põhjustajaks. «Olen oma 27 aastase praktika jooksul meditsiiniliselt diagnoosinud gluteenitalumatust kolmel juhul: ühel väiksel lapsel ja kahel naisel,» ütles Peterson, et inimestele meeldib endale ise diagnoosi panna paljude väikeste hädade puhul, mis ei leia meditsiinilist kinnitust.

Samuti tõi ta välja, et inimesed leiavad sageli selliseid vabandusi, nagu «ma leiba ei talu, söön ainult saia», «putrusid ei söö», «sööge ise seda lindude toitu». Teadlikkus täisteratoodete kasulikkusest on madal erinevate elualade ja erineva haridusega inimestel. «See ei sõltu erialast ega haridusest, inimesed on lihtsalt mugavad,» tõdes Peterson.

Täiskasvanud inimene vajab päevas 20-35 g kiudaineid ning praktiliselt annab selle koguse 200 grammi täisteraleiba. Alla 18-aastastele kehtib päevase soovitusliku koguse arvestamisel valem: vanus pluss viis grammi. «Noorele inimesele on kiudained eriti tähtsad, sest noorena kiputakse liiga palju süsivesikuid sööma,» märkis Peterson.

Kiudainete ületarbimise korral tekib aga oht, et mõni organismile vajalik mineraalaine seotakse raskestilahustuvasse ühenditesse ja organism ei suuda mineraalainet omastada.

Peterson tõi konverentsil ühe murekohana välja, et meie rukkileivas on liiga palju soola. Eriti valvsad peaksid perearsti sõnul olema suured võileivasööjad, kes lisaks leivale saavad rohkelt soola ka võileivakattest.

Kuidas kiudaineid liigitatakse?

Kiudaineid liigitatakse vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid.

Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, kapsas, pähklid) on head vees lahustumatute kiudainete (tselluloos, ligniin) allikad. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, vaid imab vett, aitab kõrvaldada jääkaineid ja toksiine ning reguleerida vere glükoosisisaldust. Ligniin aitab seedetraktist eemaldada liigset kolesterooli ja sapphapet.

Lahustuv pehme kiudaine (pektiin, taimevaik, lima, inuliin) on n-ö taimerakkude sisemuse luustik. Osa lahustuvast kiudainest laguneb soolestikus seedimise käigus üpris hästi. Vett imades muutub see želeetaoliseks, paisub ja pidurdab kolesterooli moodustamist ning alandab glükoosisisaldust veres.

Lahustuvat kiudainet on palju tatras, kaeras, linas, hernelistes, kartulis, porgandis, peedis, õunas, ploomis, maasikas ja mustsõstras.

Tagasi üles