Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Teadlased avastasid söömishäireid mõjutava valgu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Anoreksia, buliimia ja kontrollimatu ülesöömine mõjutavad umbes 5-10 protsenti inimestest.
Anoreksia, buliimia ja kontrollimatu ülesöömine mõjutavad umbes 5-10 protsenti inimestest. Foto: SCANPIX

Levinud arvamuse kohaselt põhjustab söömishäireid meedia, mis loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja tekitab eelkõige noortes soovi see saavutada. Hiljuti aga avastati, et söömishäireid mõjutab soolebakteris leiduv valk.

Anoreksia, buliimia ja kontrollimatu ülesöömine mõjutavad umbes 5-10 protsenti inimestest, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Kui juurde arvestada ka nende haiguste ebatüüpilised vormid, kannatab toitumisega seotud häirete all koguni 15-20 protsenti rahvastikust. Tänu hiljutisele avastusele, et söömishäireid mõjutab soolebakteris leiduv valk, võib selliste patsientide ravi tulevikus oluliselt paraneda.

Alfa-MSH on tänuväärne neuropeptiid, mis kontrollib meie närvirakke, et me liiga palju ja kiiresti ei sööks. Paraku toodab meie keha antikehasid, mis piltlikult öeldes võtavad söögiisu vähendavad neuropeptiidid vangi ega lase neil enam oma tööd teha. Miks need antikehad meie veres on ja kust nad tulevad, oli kaua teadmata. Kuid lõpuks leidsid teadlased aastaid õhus olnud oletustele kinnituse.

Prantsusmaal Roueni instituudis õnnestus Sergueï Fetissovi töörühmal esimest korda tuvastada meie soole- ehk Escherichia coli bakteris valk nimega ClpB, mille vastu tekivad antikehad, mis muu hulgas vangistavadki ka söögiisu vähendavaid ja seedimist mõjutavaid neuropeptiide.

Loe lähemalt siit.

Tagasi üles