Viis viga, mida stressis inimesed teevad

Stressiolekus tasuks raskemad otsused edasi lükata. Foto: SCANPIX

Stressis inimesed käituvad teinekord mõtlematult ning teevad vigu, mis stressi veelgi süvendavad, seetõttu on oluline end sel ajal rohkem jälgida.

On esmaspäeva hommik, e-postis on sadu lugemata kirju, elukaaslasega pole kõige paremad suhted ja tagatipuks rikub kohv tuttuue särgi. Kuidas käitud? Karjud? Elad end kontoris teiste peal välja? Annad lihtsalt alla ja lahkud? Mitte ükski neist variantidest ei ole õige, kirjutab Huffington Post.

Stressis inimene käitub sageli teistmoodi kui muidu ja teeb ka kergemini vigu. Järgmine kord, kui mõõt kipub täis saama, tasub tähelepanu pöörata allpool nimetatud asjadele.

Viha väljaelamine

Hetkel, kui kõik on üle pea kasvanud, kiputakse end teiste inimeste peal välja elama, kuid seda ei tohiks teha. Mitmed uuringud, sh Saksamaa Max Plancki aju-uuringute instituudi oma, on näidanud et stress võib olla nakkav. On oht, et stressi langeb ka inimene, kelle peal end välja elatakse. Vihastamine ei tee kellelegi head. Rasketel hetkedel võiks ühendust võtta hoopis oma parima sõbraga ja üheskoos midagi nauditavat teha. On tõestatud, et kvaliteetaja veetmine oma kõige lähedasema sõbraga aitab muresid leevendada.

Raskete otsuste langetamine

Ehk olete kuulnud ütlust, et kunagi ei tohi minna vihasena voodisse? Stressis inimene ei tohiks aga vastu võtta suuri otsuseid. Harvardi ülikooli teadlased jälgisid ühes uuringus tudengeid ja leidsid, et stressis õpilased tegid pikemas perspektiivis halvemaid valikuid kui need, kellel stressi ei olnud. Seega võiks näiteks oluliste töökohta puudutavate otsuste või maja ostmisega pisut oodata.

Kohustuste edasilükkamine

Ilmselt oleme seda kõik aeg-ajalt teinud. Ülekoormuse korral tundub lihtsam tööülesannete nimekirja üldse ignoreerida. Kohustuste edasilükkamise harjumus ei tee aga pikemas perspektiivis kellelegi head.

Selle asemel, et loobuda mõne ülesande täitmisest täielikult, proovi ülesanded päeva peale ära jaotada. On kindlaks tehtud, et inimene töötab kõige efektiivsemalt 90-minutiliste intervallidega. Püüagi töötada 90 minuti kaupa ja vahepeal natuke puhata.

Ülemõtlemine

Kui midagi on korrast ära, tundub loomulik läbi mõelda väiksemadki detailid. Ent lakkamatu ülemõtlemine võib kahjustada tervist. 2013. aastal ajakirjas PLoS One (Public Library of Science) avaldatud uuringust selgus, et inimesed, kes mõlgutasid negatiivseid mõtteid ja keda valdasid põhiliselt negatiivsed emotsioonid, oli suurem risk depressiooni ja ärevushäirete tekkeks. Kui sa tunned, et mõtled liiga palju iga väiksemagi detaili üle, proovi mediteerida. Püüa oma mõtetega olla olevikus, mitte minevikus ega tulevikus.

Vähene magamine

Stress võib unerežiimi sassi lüüa. Sageli vaadatakse liiga palju televiisorit või ollakse arvutis, kuna see aitab mõtted mujale viia. Selle arvelt väheneb aga uneaeg. Kui sa oled stressis ja sul on raskusi õigel ajal magama minemise või jäämisega, aitab hästi näiteks lavendlilõhn, mis mõjub väga rahustavalt ja parandab unekvaliteeti. Niisamuti aitab lõõgastav kuum vann.