E, 30.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas pikemad päevad parandaks laste tervist?

Marina Lohk
Kas pikemad päevad parandaks laste tervist?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sügis.
Sügis. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Pimedad sügisõhtud on käes ning kellakeeramine lühendab õhtust päevavalguse aega veelgi. Ehkki pikem ööuni on tervisele hea, mõjutab vähene õhtuvalgus jällegi aktiivsuse taset. Uue uuringu järgi oleks eriti lastele kasulikum, kui päevad oleks pikemad.

Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli ja Bristoli ülikooli teadlased avaldasid oma uuringu tulemused ajakirjas International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity, kirjutab Medical News Today.

Eri maailma osades on tehtud ettepanekuid lükata kella püsivalt tunni võrra edasi. Näiteks 2010.-2012. aastatel arutas Briti parlament sellist ettepanekut, mis oleks tähendanud Briti lastele umbes 200 lisatundi päevavalgust aastas. Ent sel ajal ei olnud veel teaduslikke tõendeid selle kohta, et rohkem päevavalgust tähendaks ka suuremat füüsilist aktiivsust.

Anna Goodman Lodnoni hügieeni ja troopilise meditsiini koolist võttis koos teiste teadlastega vaatluse alla enam kui 23 000 last vanuses 5 kuni 16. Nad olid üheksast eri riigist. Lapsed pidid kandma akseleromeetreid, mis mõõtsid nende kehaliigutusi, võimaldades analüüsida nende kehalise aktiivsuse taset.

Teadlased kõrvutasid saadud andmed päikese loojumise aegade ja ilmastikuoludega, nagu sademe hulk, õhuniiskus, tuulekiirus ja õhutemperatuur.

Kui teadlased vaatlesid laste kehalist aktiivsust seoses päikese loojumisega, leidsid nad, et suvepäevadel, kui päike loojus pärast kella üheksat õhtul, olid lapsed 15-20 protsenti aktiivsemad kui talvepäevadel, kui päike loojus enne kella viit õhtul.

Teadlaste sõnul viitab nende uuring sellele, et lisameetmed päevavalguse säästmiseks annaks lastele iga päeva kohta keskmiselt kaks lisaminutit füüsilist aktiivsust.

Ehkki kaks minutit ei ole kuigi pikk aeg, ütlevad teadlased, et lastel koguneb päeva peale keskmiselt 33 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust ning kaks minutit tähendab seega tervelt 5-protsendilist tõusu.

Ühe osana uuringust vaatlesid teadlased 439 lapse aktiivsust vahetult enne ja pärast seda, kui nende kodumaal kella keerati. Tulemused näitasid, et kui päikese loojumine lükkus tunni võrra hilisemaks, muutusid lapsed kohe aktiivsemaks.

Goodmani sõnul pakub nende uuring seni tugevaimaid tõendeid selle kohta, et Euroopas ja Austraalias mängib päevavalgus suurt rolli füüsilise aktiivsuse suurendamisel päeva teises pooles.

Märksõnad
Tagasi üles