/nginx/o/2014/10/31/3479801t1h4ae6.jpg)
Pikad tööpäevad ja pidev jalgadel seismine rikuvad ettekandjate tervist ja kuigi sellise töö tegijad peaksid kandma ergonoomilisi jalanõusid, eelistatakse tihtipeale välimuselt ilusamaid kõrge kontsaga kingi või baleriinasid, mis on jalgadele kahjulikud.
Töökeskkonna Haldus OÜ töötervishoiuarst Annika Küüdorf hindab ergonoomiakuul ettevõtetes töötajate tervisele mõjuvaid ohutegureid. Keskaegses restoranis Olde Hansas võtab teda vastu 22-aastane vahetusevanem Klaus Eisel.
Küüdorfi pilk peatub noormehe pika ninaga kingadel. «Kas need liiga madalad ei ole? Kontsa kõrgus maast peaks olema 3-4 sentimeetrit. Vajadusel tuleb jalatsite sisse panna spetsiaalsed ergonoomilised sisetallad,» ütleb Küüdorf, kes on 15 aastat tervishoiu valdkonnas töötanud.
Eisel uurib teraselt oma kingi ja ütleb, et ehk on need tõesti natuke madalad. Samas märgib ta, et Olde Hansa võimaldab teenindajatel, kellel on jalgadega probleeme (näiteks lampjalad) lasta kingsepa juures teha endale sobivad jalanõud. Seda võimalust arst kiidab.
«Olen tervisekontrollides näinud vanalinna kohvikute ja restoranide ettekandjaid, kes töötavad järjest 14 tundi, käivad palju treppidest ning jalas on neil madalad baleriinad. Õhtuks löövad jalad tuld, öösiti valutavad. Samuti tekitab selline töö jalgade veenilaiendeid ning kurdetakse alaseljavalude üle,» selgitab ta, miks õige kontsa kõrgus oluline on. «Kui inimene teeb jalgadel tööd, peab tööjalats olema ergonoomiline.»
Valesid jalatseid ei kipu kandma mitte ainult ettekandjad ja müüjad, vaid ka tippjuhid. «Näiteks teatavad müügi- ja tootmisjuhid, kes samuti väga palju liiguvad, et jalats peab olema ilus ja nad ei mõtlegi koledat ergonoomilist kinga jalga panna. Sama juttu räägivad cateringi juhid, kes peavad esinduslikud välja nägema, kuid samas ei tunne nad öösel koju jõudes enam oma jalgu,» räägib arst, kelle kinnitusel on siiski olemas ka väga ilusaid ergonoomilisi jalatseid. Teine võimalus on kinga sees ergonoomilist sisetalda kasutada.
12-tunniste tööpäevade jooksul on liikumist palju ka Olde Hansas. Küüdorf uurib noormehelt, kas tal surevad öösiti käed ja jalad ära või kas on ette tulnud käte surisemist. Eisel mõtleb pisut. «Ei, kuigi õhtuks jalad valutavad,» tunnistab ta. «Siis tuleb võimelda!» teatab arst, et jalgadele tuleb teha spetsiaalseid harjutusi. Kui jalad on väsinud, tuleb leida võimalus istumiseks.
/nginx/o/2014/10/31/3479791t1h304d.jpg)
Vahetusevanem kinnitab, et puhkeruumis on võimlemine täiesti võimalik ning istumisvõimalus on ka olemas. «Käin teenindajatel sabas, küsin, kas nad on väsinud, kas nad joovad piisavalt vett,» märgib Eisel. «See on õige! Kuid juua tuleb kindlasti mineraalvett, sellise õrna soolasusega,» rõhutab Küüdorf.
Lisaks uurib arst, kui paljud käivad Olde Hansas töö kõrvalt koolis. «20ndates ettekandjad, kes käivad täiskohaga tööl ja on samal ajal päevases õppes, ütlevad, et neil on jala- ja seljavalud, veenilaiendid, öösiti surevad jalad ära või tõmbuvad krampi, lisaks tekivad psüühilised probleemid,» räägib ta. «Kogenumad ettekandjad ütlevad, et kõik see - muusika, valgustus, rohke liikumine, stress -, et üle viie aasta ei suudeta selles ametis vastu pidada.»
Eiseli kinnitusel töötavad neil kõik päevases õppes olijad poole kohaga ning graafikute koostamisel arvestatakse eeskätt just õppurite soovidega.
Küüdorf uurib ka raskuste kohta, sest teatavasti teevad ettekandjad palju tööd kätega. «Viin ühekorraga lauda maksimaalselt viis taldrikut, üldiselt aga neli. Savitaldrikud on rasked, kuid vajadusel vahetame kätt, kasutame kandikuid ja aitame üksteist,» räägib Eisel.
Praegusel pimedal ajal on Küüdorfi sõnul veel hästi oluline, et hämaras valguses töötavad ettekandjad saaksid vahepeal õues jalutada. «Inimesed, kes ei saa piisavalt bioloogilist valgust, langevad kergemini depressiooni. Samuti tekivad vegetatiivse närvisüsteemi häired, mis võib tingida higistamise ja südamerütmi häired, unetuse ning kiire ärrituvuse,» ütleb ta.
Seetõttu paneb ta noormehele südamele, et pauside ajal peavad ettekandjad saama kindlasti õues käia ajal, mil on valge, või siis viibida ruumis, kus on hea päevavalgus. See peaks tema sõnul koguni kirjas olema töökorralduseeskirjas. Eiseli kinnitusel võivadki teenindajad pausi ajal õue minna. Arst aga toonitab, et see ei peaks olema vabatahtlik, vaid kohustuslik.
Positiivsena toob Küüdorf välja, et Olde Hansa võimaldab oma töötajatel odavalt Reval Spordis ja Kalev Spas käia.
Oktoober on traditsiooniliselt kogu maailmas ergonoomiale pühendatud kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu töökeskkonna paremaks muutmise võimalustele. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel keskenduti tänavu tööandjatele. Tegevust toetati ESF programmist «Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014».