Miks on oluline hommikust süüa ja normaalsel ajal magama minna?

FOTO: SCANPIX

Toitumisspetsialist dr Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul mõjutab kehv ööuni ja hommikusöögi vahelejätmine kogu organismi hormoontasakaalu ja ainevahetust ning võib viia diabeedi väljakujunemiseni.

Dr Ehala-Aleksejev selgitas maailma diabeedipäeval Tartus toimunud konverentsil, et meie kehal on oma kindlad ööpäevased rütmid, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmideks, kirjutab kliinik.ee.

«Päeva- ja ööajal toimivad keha organid ja rakud erinevalt,» rääkis ta. «Meie organism on nii süsivesikute ainevahetuse kui ka insuliini regulatsiooni koha pealt enam aktiivne päeva esimesel poolel, ent kui jõuame oma päevaga õhtusse, tõuseb organismi rakkude insuliini resistentsus ja ka insuliini sekretsioon (nõristus - toim.) langeb.»

Ehala-Aleksejev tõi näiteks uuringu, kus jälgiti tudengeid. Osa neist olid normaalse eluviisiga: sõid hommikul, sõid korrapäraselt ja läksid enne südaööd magama. Need tudengid, kes ei söönud hommikul ja kelle uneaeg algas pärast südaööd, sõid õhtuti oma päevasest vajaminevast energiahulgast üle 50 protsendi.

«Kuna õhtul on meie ainevahetusprotsessid aeglustunud, siis on sellel oma tagajärjed,» lausus Ehala-Aleksejev. «Leiti, et öise eluviisiga tudengitel oli vastuseks veresuhkru taseme tõusule insuliini sekretsioon langenud ja seda mitte ainult õhtul, vaid juba kogu päeva jooksul. Organism ei tulnud enam sellega väga hästi toime.»

Nende tudengite veresuhkru tase oli kõrgem nii öösel kui varahommikul. «Tekkisid muutused ainevahetuse mõttes oluliste hormoonide - leptiini, melatoniini - tasemes,» tõi Ehala-Aleksejev välja. «Öise eluviisiga tudengitel avaldus nii mitmelgi öösöömise sündroom.»

Mis juhtub, kui meie ööpäevane bioloogiline rütm on häiritud? Ehala-Aleksejev vastas, et see käivitab organismis põletikumehhanismid, organism hakkab tootma põletikumediaatoreid, lüüakse segi hormoontasakaal, tõuseb stressihormoonide tase.

«Kui sinna lisanduvad veel halvad toiduvalikud, süüakse ebaregulaarselt, siis on tulemuseks insuliini resistentsus, hormoonide muutus ja glükoosi ainevahetushäired kuni 2. tüüpi diabeedi väljakujunemiseni,» hoiatas ta.

Ehala-Aleksejev rääkis, et halb unekvaliteet, kui me ei maga korralikult, läheme liiga hilja magama või kui uni on katkendlik, tõstab näljatunnet ja isu. Samas tuleks tema sõnul nälga ja isu eristada.

«Inimesed, kes magavad halvasti, kelle unekvaliteet on rikutud, soovivad rohkem kõrge süsivesikute sisaldusega toitu ja see pole mitte täisteraleib või hommikune puder, vaid kahjuks on need maiustused, krõbinad, koogid,» rääkis Ehala-Aleksejev. Langeb leptiinitase (hormoon, mis tekitab täiskõhu tunnet), kuid söögiisu tõstva greliini tase tõuseb. «Meie näljatunne suureneb ja me sööme rohkem, kui meie unekvaliteet on rikutud.»

Ehala-Aleksejev rääkis, et hommikusöögist loobumine on seotud suuremate lõuna- ja õhtueinetega. See viib omakorda ööpäevaringselt kõrgemale veresuhkru tasemele.

Populaarne

Tagasi üles