/nginx/o/2014/12/01/3568241t1ha962.jpg)
Teadlased vaidlevad tänini, kas päeval magamine on pigem kasulik või kahjulik.
Kas müüdid uinaku kohta peavad paika?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huffington Posti avaldas uinakute teemal viis müüti ja nende selgitused.
Uinakud on ainult lastele või laiskadele inimestele
LiveScience teatas, et umbes kolmandik Ameerika täiskasvanutest teeb päevas ühe uinaku. Lühike unepaus võib muuta erksamaks, loovamaks ja produktiivemaks. Seega võib lugeja ise mõelda, kas need omadused on iseloomulikud laisale inimesele.
Pärast uinakut tunned end halvasti
Kummaline uimasus, mis inimest pärast uinakust ärkamist valdab, on tõesti olemas ning sel on oma termin sleep inertia. Samas ei teki see kõigil uinakut teinud inimestel. Uinaku-järgne enesetunne võib sõltuda magamise ajast. Spetsialistide sõnul ei tohiks uinak kesta kauem kui 30 minutit. «Kui inimene magab kauem kui 30 minutit, jääb ta juba sügavamasse unne,» ütles uneekspert Michael J. Breus. Sügavamast unest on aga raskem ärgata, mistõttu ei pruugi ka enesetunne kõige parem olla.
Tööl ei maksa uinakut teha
Tänapäevasemates kontorites on uinakute tarbeks lausa eraldi ruumid. Töötajad saavad seal kergelt tukastada ning seejärel produktiivsemalt tööd jätkata. Kui tööl sellist kohta ei leidu, võid otsida mõne tühja konverentsiruumi, mille diivanil end kuni pooleks tunniks kerra kerida. Eriti suure une korral võid tukastada ka autos, kuigi see ei pruugi olla just kõige mugavam variant.
Kohv enne uinumist segab magamajäämist
Selle kohta on olemas lausa eraldi termin caffeine nap. Sel juhul juuakse enne kohvi või teed ning seejärel minnakse magama. Samal ajal kui inimene magab hakkab kofeiin mõjuma ning kui 30 minuti pärast üles ärkad, tunned end seetõttu tõenäoliselt värskemana.
Ole teotahtelisem, kui lõpetad ülesande, mitte ei raiska aega magamisele
Kuigi magamise ajal ei ole sa kursis viimaste e-kirjade või muude kiirete toimetustega, kuid uinakust saadud kasu aitab tõenäoliselt «kaotatud aja» tagasi teha. «Minu uuring näitab, et inimesed ei suuda kogu aeg produktiivsed olla,» ütles und uurinud teadlane Sara Mednick.