Igapäevaharjumused, mis vähendavad sooritust tööl

Hammaste krigistamist seostatakse suurenenud ärevusega, madala stressitaluvusega, ning rahutute jalgade sündroomiga. Foto: SCANPIX

Kuigi vähese une ja üleliigse stressi ebasoodsast mõjust tervisele on palju räägitud, on vähem pööratud tähelepanu selle, mismoodi see kahjustab tööl hakkama saamist.

Hiljutine Harvardi meditsiinikooli uuring toob välja, et tootlikkuse kasv, mis kaasneb une arvelt töö tegemisega, on lühiajaline, vahendab BBC.

Sageli põhjustab unepuudus suuremaid tujukõikumisi, vähendab keskendumisvõimet ja seetõttu võivad isegi inimesed, kes on alkoholi tarbinud, mõnes olukorras tööülesande täitmisega paremini hakkama saada.

TalentSmart president Travis Bradberry sõnul põhjendab üks värske Rochersteri ülikooli uurimus, miks me vajame piisavalt und selleks, et oma tööga paremini hakkama saada. «Magamise ajal puhastuvad ajurakud toksilistest ainetest, mis tekivad ärkvel olles,» selgitas Bradberry.

Vähese une korral jäävad need ained ajurakkudesse ning seda olukorda ei paranda ühegi lisatassi kohviga. Selle arvelt langeb hoopis inimese oskus infot töödelda ja probleeme lahendada, kaob loovus, tõuseb stressitase ja kasvab emotsionaalne ülereageerimine.

Aeg-ajalt kaasnevad unepuudusega ka sellised tagajärjed nagu unustamine, moraalse otsustusvõime vähenemine, immuunsüsteemi nõrgenemine ning kõrgem südamehaiguste ja infarktioht.

Bradberry sõnul tuleb piisava une saamiseks vaadata üle oma igapäevaharjumused ning jälgida mõningaid soovitusi – vältida öösiti sinist valgust, ärgata igal hommikul samal ajal, vältida unekatkestusi ja õppida mediteerima, kuna see parandab une kvaliteeti.

Advance Performance Institute tegevjuht Bernard Marr lisab, et tööeluga seonduv stress suurendab südamehaiguste riski 40 protsenti, südameataki tõenäosust 25 protsenti ja infarktiohtu 50 protsenti.

Töiselt on edukamad need inimesed, kes on leidnud viise ja võimalusi stressiga hakkama saamiseks. Marri sõnul on siin üks lihtsamaid viise esmalt mõista tööandja poolt endale suunatud ootusi – see määrab, kas tegemist on tööalaselt stressirikka või põnevat väljakutset pakkuva olukorraga.

Vältimaks töö probleemide koju kaasa võtmist, soovitab ta hakata nendega tegelema enne töölt lahkumist ja tegeleda lahenduste leidmisega juba kontoris, mitte hakata kodus nende peale mõtlema.

Töökoormuse suurendamist parema sissetuleku eesmärgil peab Marr halvaks mõtteks – ühe uuringu järgi ei aidanud sissetuleku kasv tasakaalustada suurenenud töökoormusega kaasnenud väsimust ja stressi.