Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kätelseisus trenni teinud mees kaotas nägemise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy
Kätelseis.
Kätelseis. Foto: LUCY NICHOLSON/REUTERS

Kätelseisus kätekõverdusi teinud mees kaotas kuus tundi pärast trenni nägemise.

32-aastane mees kaotas mõneks ajaks nägemise pärast seda, kui oli teinud intensiivset trenni – täpsemini kätelseisus kätekõverdusi. Arstide praktikast tulenevalt teatakse, et sellise tagajärje paranemine võib võtta kuid.

Tõenäoline on, et harjutus tekitas mehe rinnakoopas surve, mis surus vere silma, põhjustades omakorda verejooksu võrkkestas, selgitasid Inglismaa West Sussexi haigla Worthing Hospitali eksperdid, vahendab Fox News.

«Sellise seisundi tekkimist võib võrrelda kardina pealetõmbamisega võrkkestale,» ütles doktor Barrett Katz New Yorki Montefiore meditsiinikeskusest. «Tegemist on üsna levinud võrkkesta seisundiga, millega arstid oftalmoloogias aeg-ajalt kokku puutuvad.»

Mehe sõnul kaotas ta nägemise oma paremast silmast umbes kuus tundi pärast treeningut. Arstide teatel selgus hiljem ka see, et poolteist aastat varem oli mees läbinud nägemist korrigeeriva silmaoperatsiooni mõlemale silmale.

Kui mees haiglasse saabus, tuvastasid arstid tema nägemise tulemuseks 6/18 Snelleni skaalal. See tähendab, et kui tavaline inimene näeb tähti kuni 18 meetri pealt, nägi arstide juurde pöördunud patsient sama palju alles 6 meetri pealt.

Kui arstid mehe silma lähemalt uurisid, tuvastasid nad võrkkestas ohtlikult suure verejooksu ning paar väiksemat veritsust. Diagnoositi retinopaatia.

Patsiendile ei määratud mingit erilist ravi vaid soovitati selle asemel silmale puhkust anda ja lasta tal ise paraneda.

Mõningatel juhtudel võivad arstid kasutada sellisel juhul ka laserlõikust, et kahjustunud veresoonest veri valla päästa. Selline seisund on arstide sõnul siiski üsna ebatavaline, kuid võib järgneda ka raskete esemete tõstmisel, ka köhimise või karjumise järgselt. Spetsialistide hinnangul on igasugune treening hea, kuid pikalt pea alaspidi seista pole nii nutikas mõte.

Uuringu raport avaldati meditsiiniajakirjas BMJ Case Reports.

Märksõnad

Tagasi üles