/nginx/o/2012/01/23/924022t1heacd.jpg)
Briti teadlaste uuringu järgi võib istuv eluviis olla kaks korda tapvama mõjuga kui rasvumine. Ent juba 20-minutilisest igapäevasest jalutuskäigust piisab, et vähendada varajase surma riski tervelt 30 protsendi võrra.
Istuv eluviis mõjub tapvamalt kui rasvumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuringu juhtivautori, Cambridge’i ülikooli meditsiiniuuringute epidemioloogiaüksuse vanemteaduri Ulf Ekelundi sõnul täheldati varajase surma riski alanemist tänu jalutamisele nii normaal-, ülekaaluliste kui ka rasvunud inimeste puhul, kirjutab Web MD.
«Me arvutasime välja, et füüsilise passiivsuse väljajuurimine vähendaks enneaegsete surmade arvu üldpopulatsioonis kaks korda rohkem kui siis, kui likvideerida rasvumine,» märkis Ekelund.
Yale’i ülikooli ennetusuuringute keskuse juht dr. David Katz märkis, et uuringu sõnum on selge ja lihtne – mis tahes kehakaalu puhul vähendab füüsiliselt aktiivseks hakkamine märkimisväärselt enneaegse surma riski.
Oma uuringu tarbeks võttis Ekelundi meeskond keskmiselt 12 aastaks vaatluse alla 334 000 meest ja naist, mõõtes nende pikkust, kehakaalu, vööümbermõõtu ja pannes küsides nende füüsilise aktiivsuse kohta.
Teadlased leidsid, et ka mõõdukas füüsiline aktiivsus võrrelduna täiesti istuva eluviisiga on võti enneaegse surma riski vähendamiseks.
Teadlased leidsid, et füüsiline aktiivsus, mis põletab 90-110 kilokalorit päevas, võib alandada enneaegse surma riski 16 kuni 30 protsenti. Suurim mõju avaldus seejuures normaalkaaluliste inimeste puhul, kuid isegi ülekaaluliste ja rasvunud inimete puhul võis täheldada kasu saamist.
Kasutades kõige värskemaid andmeid suremuse kohta Euroopas, leidsid teadlased, et 9,2 surmast on 337 000 seotud rasvumisega. Ent umbes kaks korda rohkem enneaegsete surmade juhte võib olla seotud istuva eluviisiga.
New Yorgi ülikooli meditsiinikeskuse treeningufüsioloog ja kliiniline toitumisspetsialist Samantha Heller märkis, et kui vaadata inimkeha, saab selle ülesehitusest aru, et see on loodud liikuma.
Ta lisas, et treening paneb tööle keha immuunsüsteemi, parandab vaimset talitlust, teeb meid energilisemaks, tugevdab lihaseid ja luid ning alandab krooniliste haiguste, nagu südamehaiguse, vähi ja diabeedi riski.
«Kui me ei liiguta end, siis ei ole me lõpuks enam võimelised liikuma,» ütles Heller. «Mitte keegi pole veel kunagi kahetsenud, et ta tegi trenni.»