/nginx/o/2010/12/20/487444t1h4ca6.jpg)
Ravim, mida kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH, inglise keeles ADHD) ravis, võib uue uuringu järgi aidata ravida ka pealesundivat söömishäiret ehk kontrollimatut ülesöömist.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimiga söömishäire vastu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Testitud kõrgetes annustes takistas Vyvanse’i nime all müüdav ja ATH raviks heaks kiidetud lisdeksamfetamiin liigset söömist, mis iseloomustab pealesundivat söömishäiret, ütlesid teadlased.
Uuringu kaasautor dr. James Mitchell Fargo neuropsühhiaatrilisest uurimisinstituudist rääkis, et praegu kasutatakse söömishäirete ravis kõige sagedamini epilepsiaravimeid, mis aitavad normaalselt toituda ja kaalust alla võtta.
«Ent kõrvaltoimete osas ei ole nad väga head, mõjutades vaimset tervist,» lisas ta.
Ajakirjas JAMA Psychiatry ilmunud ning aastatel 2011-2012 14 nädalat kestnud Vyvanse’i uuring hõlmas 260 mõõduka kuni raske kontrollimatu ülesöömise all kannatavat inimest vanuses 18 kuni 55. Ühelgi neist ei olnud ühtegi teist psüühilist häiret, nagu aktiivsus- ja tähelepanuhäire, anoreksia või buliimia.
Katsealused jagati nelja gruppi. Esimene grupp sai iga päev 30 mg Vyvanase’i, teine ja kolmas grupp alustas aga 30 milligrammiga päevas ning seejärel suurendati nende ravimiannust kas 50 või 70 milligrammini päevas. Neljas grupp sai platseebot.
Nii selgus, et kõige madalama annuse puhul ei olnud Vyvanse’ist liigsöömise ohjeldamisel kasu, kuid suuremat annust saanud katsealustel oli nädalas varasemast vähem neid päevi, kui nad liiga palju sõid.
Samuti täheldasid teadlased, et kui vaid üks viiendik platseebogrupi inimestest suutis kuu aega ülesöömisest hoiduda, siis 50- ja 70-milligrammise annusega gruppides suutis ülesöömisest kuu aega hoiduda vastavalt 42 ja 50 protsenti.
Psühholoogiaprofessor Suzanne Mazzeo märkis aga, et ravimid ei ole söömishäire ravis parim lähenemine.
«Mina eelistaks psühhoteraapiat, nagu kognitiivne käitumuslik teraapia, kuna see aitab patsientidel välja arendada olulisi oskusi, mis on vajalikud kõikide keskkonnast tingitud ärritajatega hakkamasaamiseks, mis võivad vastasel juhul haarata neid liigsöömise tsüklisse,» seletas ta, lisades, et ravimitel on alati ka kõrvaltoimeid.
Söömishäirete asjatundja dr. Douglas Klamp ütles aga, et hea ravim söömishäire vastu oleks vägagi tervitatav. Ent samas on Vyvanse tema sõnul sõltuvust tekitav amfetamiini grupi stimulant, mida on seostatud kõrgenenud südame- ja ajurabanduse riskiga.
Ta märkis, et ehkki antud uuringu raames vähendas ravim ülesöömist juba kahe kuu jooksul märkimisväärselt ja osalejad võtsid keskmiselt 4,5 kilo kaalust alla, esines 85 protsendil katsealustest ka mingeid kõrvaltoimeid, sealhulgas unetust, närvilisust, kõrgenenud vererõhku ja kergeid värinaid.
Samuti tõi Klamp välja, et üks vabatahtlik suri uuringu ajal amfetamiini üledoosist, mida uuringu autorid ei pidanud aga uuritud ravimi süüks, kuna patsient võttis samal ajal ka teist amfetamiini. Kuid Klampi hinnangul mängis uuringu raames võetud ravi selles surmas ka siiski oma rolli.