Miks konnasilma ei tasu kääridega torkida?

Konnasilmast võib lahti saada isegi jalavannide abil.

FOTO: SCANPIX

Kui märkate kätel või jalgadel tiheda pinnaga käsnjat moodustist võib olla tegemist konnasilma või soolatüükaga.

Soolatüüka tunneb ära selle järgi, et see meenutab lillkapsast ja tema peal nahajoonis üldiselt katkeb, konnasilmal on aga nahajoonis nähtav, kirjutab Pärnu haigla kodulehel sisehaiguste kliiniku taastusraviosakonna õde Maie Kaasik.

Sel juhul tuleks pöörduda pere- või nahaarsti vastuvõtule, sest vajadusel saab arst suunata patsiendi saatekirjaga abil külmaravile.

Konnasilma ravi

Raviga tuleb alustada kohe, kui konnasilma märkate, enne kui see muutub põletikuliseks. Ravis on üks olulisemaid momente vähendada survet kahjustatud piirkonnale. Kui pöia kuju muutused, näiteks lampjalgsus või haamervarbad, kõrvaldada või muutusi tallatoe või kirurgilise ravi abil korrigeerida ja kanda sobivaid jalatseid, kaovad konnasilmad iseenesest.

Konnasilmavedelikke ja plaastreid tuleks kasutada ettevaatlikult. Vedelikku tohib panna ainult konnasilmale, seda ümbritsevale nahale ei tohi vedelik sattuda. Konnasilmavedelikku kasutatakse tavaliselt iga päev. Kui kahe kuni kolme nädala jooksul pole tulemust märgata, peaks arstiga nõu pidama.

Konnasilma puhul võib kasutada ka taimeravi, näiteks vereurmarohtu. Kirurgiliselt konnasilma ei kõrvaldata. Opereerimine on vajalik ainult sel juhul, kui konnasilma alla on tekkinud mädakolle. Tähtis on naha paksust vähendada. Jalgade vannitamisel tuleks eemaldada paksenenud sarvkiht pimsskivi või kosmeetilise raspliga.

Raviks kasutatavad ravimid määrab külmaravi kabineti õde. Paranemist soodustavad mehhaanilised  meetodid,  jalavannid, leotamine ja raspeldamine. Samas võib protsess olla siiski pikk ja vaevaline.

Keelatud on nahapaksendite eemaldamiseks kasutada kääre, žiletitera, noaotsa ja teisi teravaid vahendeid. Nendega võite kogemata vigastada tervet nahka ning tekitada nii põletiku. Paksendeid võib hõõruda pimsskivi või jalariiviga. Kasulik on enne ise sekkumist pidada nõu õe või arstiga.

Vedela lämmastiku kasutamine ehk krüoteraapia

Tüügaste külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku. Tüükale vedela lämmastiku manustamine võib tekitada vähest ebamugavustunnet, valu ja ville. Ville ei tohi katki teha.

Krüoteraapias kasutatakse kas kontaktmeetodit või spetsiaalset pihustiga kannu. Tüükalt eemaldatakse  liigne surnud nahk. Seejärel külmutatakse kollet ja ümbritsevat nahka ühe kuni kolme millimeetri ulatuses umbes 30 sekundi jooksul, kui arsti ei ole andnud teistsugust korraldust. Ravi on efektiivsem, kui pärast ülessulamist tüügas veel kord läbi külmutada. Lamedate tüügaste puhul peab külmutamine olema väga kerge. Tüüka täielikuks eemaldamiseks tuleks korrata ravi ühe kuni kolme nädala tagant, vastavalt vajadusele kolm kuni kuus korda, vahel rohkemgi. Kui paranemist ei ole märgata võib arst soovitada mõnda muud ravimeetodit.

Külmutamine võib olla probleem tumedama nahaga inimestel, kellel võivad ravi tagajärjel jääda püsivalt tumedama või heledama pigmendiga laigud. Armistumise risk on väike. Külmutamine ei ole alati sobilik ka väikelastele ja halvema verevarustusega inimestele.

Soovitused

Enne külmravi tuleks konnasilm ümbritseda nahka kaitsva tavalise kleepplaastriga või määrida selle ümbrust vaseliiniga. Paksemale nahale võib määrida ka kooriva toimega kreeme või lahuseid, mis sisaldavad piimhapet või uurea kreemi. Koorivaid protseduure tuleb teha korduvalt, kuigi mõnikord piisab ka ühest korrast. Enne kreemi määrimist tasub teha käe- või jalavanne vanniõli või meresoolaga. Vähendamaks mõhnade teket, tuleks kreemitada jalgu korrapäraselt iga päev. Paikseid kreeme on vaja kasutada pikemalt. Käte mõhnadest saab lahti, kui kannate korralikke kaitsekindaid.

Kuidas konnasilma teket vältida?

Konnasilm võib uuesti tekkida, kui ei kõrvaldata selle tekkepõhjust. Esimene asi, millest peaks selle tülika probleemi puhul alustama, on jalgadele puhkuse andmine. Kandke paraja suurusega jalatseid ja jälgige, et kingaõmblused ei hõõruks. Abi võib abi olla silikoonist või vildist pehmendavatest kaitsepadjakestest või rõngast, mida kasutage talla alla panekuks. Konnasilmaplaastrid aitavad survet piirkonnale ühtlustada ja vähendada hõõrdumist. Varvaste vahele võite panna spetsiaalsed silikoonist padjakesed, mis ei lase varvastel omavahel hõõrduda. Kandke ainult jalale sobiva kuju ja paraja suurusega jalatseid ning hoolitsege jalgade puhtuse eest. Mõnikord aitab sellest, kui leotate jalgu 10 kuni 15 minutit soojas vees.

Kuidas tüükad saadakse?

Tüükad kanduvad edasi viiruse ülekandelt, mis toimub nii inimeselt inimesele kui ka kaudse kontakti, näiteks käteräti, esemete ja pindade kaudu. Nahk võib nakatuda saunas ja ujulas. Tüükad võivad edasi kanduda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel. Genitaaltüükad täiskasvanutel kanduvad reeglina edasi seksuaalsel teel. Tavaliselt on tüügaste peiteperiood 4 kuni 12 nädalat, mõnikord aga 18 kuud. Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused, sealhulgas lastel ka küünte närimine, ja haudumus. Mõned inimesed nakatuvad tüügastesse kergemini. Suurem on oht on näiteks neil, kes külastavad spaasid või mereranda. Samuti on vastuvõtlikumad nõrgenenud immuunsüsteemiga isikud, näiteks HIV positiivsed või hormonaalravil patsiendid.

Millised näevad välja tüükad?

Viiruslike tüügaste  erinevaid variante on palju. Enamasti on nad konarlikud ebatasase tiheda pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe ehk tromboseerunud väikesi veresooni. 

Kas soolatüükaid tuleb ravida?

Soolatüüka ravimeetodi vajalikkuse määrab arst. Ravimeetod sõltub tüügaste vormist, asukohast, patsiendi vanusest, haiguse kestusest ja ulatusest. Oluline on kannatlikkus, järjekindel ravi ja organismi enda vastupanuvõime suurendamine viirustele.

Viiruslike tüügaste ravi

Soovitav on ravida tüükaid, mis laienevad või levivad kiirelt või mis on püsivad ja ise ära ei kao. Rahvameditsiin pakub tõhusa tüükaravi meetodina välja tüüka määrimist vereurmarohu mahlaga. Tüügaste külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku.   

Vedela lämmastiku manustamine ehk krüoteraapia

Tüükale vedela lämmastiku manustamine võib tekitada vähest ebamugavustunnet, valu ja tekitada ville, mida ei tohi katki teha. Kui paranemist pole märgata, võib arst soovitada mõnda muud ravimeetodit, näiteks laserravi.

Soovitused

  • Ärge kammige, harjake või raseerige tüügastega kaetud piirkondi. Nii hoiate ära viiruste levikut.
  • Ärge kasutage tüügastega küüntel sama küüneviili ja teisi hooldusvahendeid, mida kasutate tervetel küüntel.
  • Ärge närige sõrmeküüsi, kui küünevalli piirkonnas on tüükad.
  • Ärge nokkige tüükaid, sest see soodustab viiruse levikut. Vajadusel katke kolded plaastriga.
  • Soovitav on mõneks ajaks habemeajamine peatada või teha seda väga ettevaatlikult, kuna viirused levivad kergelt.
  • Püüdke hoida käed kuivad.
  • Peske käsi hoolikalt peale tüügaste katsumist.
  • Ärge hõõruge ravitavat piirkonda karedapinnalise vahendiga või pimsskiviga, sest hõõrute viiruse laiali.
Tagasi üles