![Artikli foto](http://f12.pmo.ee/4qV8JDiikpK8FzDvcQrLO03qAsI=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2015/02/20/3785925t1h9c29.jpg)
Inimese une kvaliteeti võivad langetada paljud harjumuseks saanud õhtused tegevused.
Inimese une kvaliteeti võivad langetada paljud harjumuseks saanud õhtused tegevused.
Öise une kvaliteet mõjutab tugevalt järgmist päeva. Paljud aga ei tea, kuidas magamiseelne käitumine võib muuta nende und, kirjutab Huffington Post.
Õhtune tee-ja kohvijoomine
Kofeiin püsib inimese kehas rohkem kui kuus tundi. Seega juues tassi kohvi või ka teatud sorti teed kell 16, on kell 22 meie kehas endiselt kofeiini.
Liiga soe magamistuba
Keha temperatuur magades langeb. REM une faasis, mis tekib umbes poolteist tundi pärast uinumist, langeb ja tõuseb kehatemperatuur pidevalt. Kuna see faas võib sarnaneda ka ärkvelolekule, siis on suur võimalus, et liiga soe ruum äratab inimese üles. Seega on kasulik enne magamaminekut tube õhutada ja vaadata üle toas olev temperatuur.
Alkoholi joomine
Kuigi alkoholi joomine teeb inimese uimaseks, ei tähenda see, et alkohol mõjub hästi ka unele. Pärast esimest sügavama une faasi muutub inimene alkoholi tõttu hoopis rahutumaks ning võib tihti üles ärgata.
Palju kunstvalgust
Elektripirni leiutamine on kahtlemata üks tähtsamaid leide meie ajaloos, kuid siiski mõjutab see endiselt inimeste und. Keha ei ole harjunud sellega, et pärast päikese loojumist on ümbruskonnas veel valgust, mille tulemusel väheneb melatoniini tootmine enne magamajäämist. Melatoniin on hormoon, mis reguleerib inimeste bioloogilist ööpäevarütmi.
Seega soovitatakse õhtul kasutada pigem hämaramat valgust, ruloosid või magamiseks mõeldud silmaklappe.
Päevane uinak
Kuigi päevane uinak, eriti nädalavahetustel, on väga soovitatav, siis ei tohiks see kesta rohkem kui 20 kuni 90 minutit.
Öine telefoni vaatamine
Telefoni valguse tõttu väheneb taaskord meie ajus melatoniini tootmine. Lisaks sellele võivad liiga vara meie kehasse vabaneda dopamiin ja kortisool – hormoonid mis äratavad hommikuti meie keha.