Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Ortoreksia – infoühiskonna põhjustatud sotsiaalne häire

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Stinne Loo
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Tänapäeva maailmas, kus eri nähtuste kohta vastakat infot palju, on tekkinud inimestel häire, mille puhul muretsetakse liialt toidu koostise pärast.

Kuigi ortoreksia on suuresti seotud inimese toitumisega, ütles dr Hanna-Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Seltsist, et tegemist on pigem sotsiaalse häirega. «Ortoreksia puhul tekib inimesel mõte, et ta peab sööma ainult seda, millel on hea toime tervisele ja seetõttu kaob ära söömise nauding ja halvenevad suhted,» selgitas Lepp tänasel Naise tervise konverentsil.

Ta ütles, et see on tänapäeva maailmas ohtlik probleem, kuna viib põhjendamatult defitsiitideni mitte ainult toitumises, vaid ka sotsiaalses elus ja võib kanda edasi neid probleeme ja mitteteaduslikke mõtteviise ka perekonnas.

«Ortoreksiaperiood võib tekkida kõigil, kes veidi teadlikumalt ja süvenenumalt toituvad. Probleemiks muutub see siis, kui hakkab elu häirima ja muutub igapäevaseks keskseks mõtteks,» rääkis Lepp. Ta lisas, et kui inimene muretseb tohutult toidu koostise pärast ja sellega seoses on tal tekkinud juba ka sotsiaalseid probleeme, on see märk, et inimene kannatab selle häire all.

Kuna tegemist on üsna uue kirjeldusega, siis ei ole hetkel teada, kui paljud inimesed võivad ortoreksia all kannatada. Küll aga puutuvad arstid oma igapäevatöös aina enam selliste inimestega kokku.

Ortoreksia ei vaja tavaliselt psühhiaatrilist ravi, vaid pigem psühholoogilist toetust. «Kindlasti pole raviks vaja antidepressante. Tavaliselt nõuab see sellist mõtete läbivaatamist, sest enamasti on seal taga mitteteaduspõhine mõtlemine,» sõnas Lepp ja lisas, et kunagi ei saa välistada, et ortoreksia taga võib olla ka reaalne toidutalumatus.

See on selgelt seotud ka tänapäevase infoühiskonnaga, kus inimesed panevad aina enam endale internetist ja sotsiaalmeediast leitud tekstide põhjal diagnoose. «Tavaliselt need ongi inimesed, kes on huvitatud sellest, et nende toit oleks tervislik. Ja kuna inforuumis ringi rännates saab vastakaid arvamusi, siis võtabki inimene pähe erinevaid mõtteid.»

Tagasi üles