Lastega veekeskusse – kas lisastress või no stress?

Kuigi väikelastele tekitab veemõnude nautimine üldjuhul palju rõõmu, nõuab see lapsevanema jaoks paljude asjade läbi mõtlemist. Foto: SCANPIX

Järjest soojemad ilmad ja linnulaul annavad märku sellest, et kevad ja suvi pole enam kaugel ning paljude lastega perede jaoks tähendab suvi sagedast rannaskäimist ja suplemist.

Selleks, et iga väiksemgi pereliige võiks veemõnusid täiel rinnal nautida, ei tasuks aga ootama jääda päeva, mil merevesi juba soe, vaid tark oleks veega sõprust sobitada juba praegu. Boonusena aitab regulaarne ujumine tugevdada immuunsussüsteemi ja läbi aasta kaitsta organismi erinevate haiguste eest. Lisaväärtust loob ka ujumisjärgne saunaskäik näiteks auru- või soolasauna, mis nii lõõgastab kui ka puhastab täiendavalt organismi.

Perefoorumites ja emade jututubades jääb silma, et lastega ei tormata «pea ees vette», vaid enne ujuma minemist uuritakse erinevate veekeskuste võimalusi ja teiste kogemusi üsna põhjalikult. Õige ka! Selleks, et ujulakülastusest kujuneks meeldiv kogemus igale pereliikmele, tuleks enne minekut läbi mõelda oma soovid ja veekeskuste kohta pisut eelinfot koguda.

Siseujulaid on Eestis palju ning laialdaselt varieeruvad ka nende pakutavad võimalused. Õnneks on enamikes suuremates ujulates ja spaades mõeldud lastega peredele ja seega leiab neist üldjuhul vähemalt ühe lastebasseini. Perega ujuma minnes tasub aga uurida, kui sügavad ja soojad on sealsed veesilmad ning kas need vastavad sinu pereliikmete ootustele.

Teadagi on väikesed mudilased väga aktiivsed ja soovivad kõike ise teha – nii ka vees mürada. See aga eeldab, et basseinis on veetase üsna madal ja vesi keskmisest soojem. Beebiga ujuma minev ema seevastu eeldab, et vesi on kindlasti sügavam kui 35 sentimeetrit, sest lisaks beebile läheb ju vette ka tema. Emale ja beebile mõeldes on veekeskustes ka spetsiaalseid basseine, mille sügavus on 1–1,2 meetrit ja temperatuur 32 kraadi.

Kui aga peres sirguvad väikesed ujumaõppijad, peaks nendele mõeldud bassein olema just nii parajalt sügav ja suur, et laps saaks jalad basseinipõhjast lahti lasta, vees liuelda ja sukelduda. Nii peaks ujumise põhitõdesid õppima asuv laps leidma veekeskusest ka lastele sobiva sportbasseini, mille sügavus on 80–90 sentimeetrit ja temperatuur endiselt soe – näiteks 32 kraadi.

Lisaks veesügavusele ja -temperatuurile tasub lastega ujuma minnes uurida ka seda, kui soe on keskuse enda õhutemperatuur. Eestis leidub ujulaid, kus tegevust jagub piisavalt, kuid kus jaheda õhutemperatuuri tõttu ei kannata kaua olla. Selleks, et veekeskuses oleks mõnus nii väikestel kui suurtel pereliikmetel, võiks keskuse õhutemperatuur olla 30 kraadi ringis.

Kui ujuma minnes on eesmärgiks mitte ainult suplemine, vaid teadlikult veega sõbraks saamine ja/või ujuma õppimine, tuleks uurida, milliseid veetreeninguid erinevad veekeskused pakuvad. Arvestades laste ja lastevanemate sooviga osaleda erinevates veetreeningutes, toimuvad veekeskustes beebide ja väikelaste ujumistreeningud vanusele 3 kuud kuni 4 aastat, samuti laste ja ka täiskasvanute ujumiskursused.

Et veekeskuse külastus oleks igati meeldiv, ei tohiks alatähtsustada ka ujumisega kaasnevaid lisavõimalusi. Mõistagi soovivad paljud emad, et riietusruumis oleks üks nurgake, kus lapsi rahulikult riietada ja toita. Selleks puhuks võiks olla lausa emadele ja väikelastele mõeldud privaatne riietusruum, kus on olemas nii mähkimislauad, istumiskohad imetamiseks kui ka laste söögitoolid. Duširuum võiks olla varustatud vannide ja istumistoolidega.

Kuna viimasel ajal käib üha enam beebisid aga ujumas hoopis koos isaga, tasub uurida, millised võimalused on meeste riietusruumis – kas on olemas näiteks mähkimislaud ja söögitoolid, et väikelaste riietamine ja vajadusel toitmine võimalikult mugav oleks. Kui pere jaoks on oluline pärast ujumist rahulikult nii-öelda maha jahtuda ja miks mitte koos einestada, siis võiks uurida, kas veekeskusel on selleks olemas mängutuba ja kohvik. Viimases on üldjuhul võimalik ka lastele kaasavõetud toitu soojendada.

Pered, kes saabuvad veekeskusesse autoga, võiks ujulat valida veel sealsete parkimisvõimaluste järgi – kas auto on võimalik jätta keskuse lähedale, et lastega liikumine oleks lihtne ja mugav, ning kui palju see maksab. Keskuste hinnakirju ja parkimistingimusi on kasulik uurida, et vältida olukorda, kus parkimine läheb maksma rohkem kui ujumine ise.

Samas tasub teada, et mitmetes spordiklubides on sisehoovis treeningu ajaks parkimine tasuta – seda ikka selleks, et lastega ujumaminek ei valmistaks peavalu, vaid aitaks stressil sootuks kaduda.