Lihasööjabakter kahjustab kogu organismi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja, prof Joel Starkopf üldintensiivravi osakonnas.

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Edgar Savisaarele jala maksma läinud bakter on Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopfi sõnul Streptococcus pyogenes ehk mädatekitajabakter, mida rahvakeeli ka lihasööjabakteriks kutsutakse.

«Need bakterid võivad põhjustada sellist infektsiooni, mis levib organismis kulutulena, annab raske veremürgituse, toksilise sündroomi ja sellest tuleneva siseorganite kahjustuse,» rääkis Starkopf.

Ta tõdes, et baktereid on meie ümber rohkem, kui me arvatagi oskame. Erinevaid streptokokk-baktereid võib leiduda nii nahal kui neelus. «Näiteks tavaline angiin on streptokokkidest põhjustatud,» märkis arst.

«Aga küsimus on lihtsalt selles, et üksikutel juhtudel halbade asjaolude kokkulangemisel võib tõepoolest nakatuda eriti toksilise tüvega ja võib olla olukord, kus infektsioon levib üle kogu organismi.»

Egdar Savisaare puhul sattus streptokokk-nakkus organismi väikese kriimustuse kaudu. «Tavaliselt tuleb organism sellise nahavigastustega toime nii, et tekib väike lokaalne põletik ja kogu lugu, nahk paraneb,» selgitas tohter. «Teatud juhtudel, tingimustel aga organismi vastupanuvõime ei saa sellega hakkama ja põletik levib üle kogu organismi.»

Diabeet, mida põeb ka Edgar Savisaar, on Starkopfi sõnul hästi tuntud riskifaktor infektsioonide tekkeks. «Diabeet soodustab infektsioonide levikut. Diabeedihaige immuunsüsteem on mõnevõrra nõrgestatud võrreldes terve inimesega. Ülejäänu on spekulatiivne, miks nüüd just temal see infektsioon nii massiivselt levis ja tekkis.»

Jala amputeerimine oli tohtri sõnul antud juhul hädavajalik elupäästev tegevus. Ta selgitas, et infektsiooni tõttu tekib põletik, mis levib järjest edasi ning kahjustab sügavamal asetsevaid lihaseid ja kudesid. «Lihased muutuvad töövõimetuks ja sellisena need elutud lihased ise hoiavad organismis alal mürgistuse seisundit.»

Kui jäset sellises olukorras ei amputeerita, levib infektsioon Starkopfi sõnul edasi ning hoiab alal veremürgistust. «Siis ei olegi organismil šanssi sellest paraneda – pidevalt on  kahjustunud kudedest tulevad mürgid vereringes, pidevalt on organism mürgistuse seisundis ja ühel hetkel ta ei pea enam vastu.»

Ta lisas, et ehkki kindel ei saa antud juhul milleski olla, usuvad ja loodavad arstid, et allesjäänud koed on eluvõimelised ning kahjustust neis ei ole. «See on meie hetkearvamus ja eks me edaspidistel vaatlustel leiame sellele kinnitust või vajame ümberhindamist. Iga 12 tunni tagant seda uuesti vaadatakse-hinnatakse.» Kudede olukorda hindab kirurg vaatluse teel, vajadusel tehakse täiendava info saamiseks vereanalüüsid.

LIHASÖÖJABAKTER

Lihasööjabakteri esinemissagedus tõusis nii Euroopas, USAs kui Kanadas 1980ndadel aastatel. Kui varem oli tõve esinemissagedus maailmas üks juhus 100 000 inimese kohta aastas, siis 1980ndatel aastatel arstide ja üldsuse teravdatud tähelepanu alla sattunult jõudis infektsiooni sagedus 10–20 juhuni aastas 100 000 elaniku kohta.

Eestis on raskeid lihasööja bakteri põhjustatud infektsioone esinenud aastas umbes kümme juhtumit 1,4 miljoni elaniku kohta.

Allikas: Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Marika Mikelsaar/Saarlane.ee

Tagasi üles