Ühes Tallinna suurhaiglas töötav 36-aastane Jane võttis end kokku ja kaotas kaalus 40 kilo. Teistele kaalulangetajatele tahab ta südamele panna, et libastumisi võib ikka ette tulla, kuid sellisel juhul ei tasu nukrutsema jääda, vaid pea püsti ajada ja edasi minna.
40 kilo kaotanud tallinlanna: enne oli isegi kõndida raske
«Tervis hakkas juba üles ütlema. Ainuüksi kõndimisest tõusis mul pulss 170 peale,» ütles Jane, et kehv tervis oligi peamiseks põhjuseks, miks ta end 2013. aasta kevadel kokku võttis.
«Kartsin, et mu süda ei pea vastu. Panin end juba kardioloogi juurde kirja, et uurida, kui hull olukord on. Liigesed valutasid ja hingeldasin juba teisele korrusele kõndides,» rääkis Jane, kes ei tahtnud sel ajal üldse eriti liikuda, kuna see oli ebamugav.
Tol ajal kaalus 158 sentimeetri pikkune naine 97 kilo. Eelmise aasta suveks suutis ta kaotada 40 kilo ning sellest ajast peale on tema kaal püsinud vahemikus 57-59 kilogrammi.
Alguses proovis ta kaalu langetada iseseisvalt, rohkem liikuda ja tervislikumalt toituda. Ent siis veendus ta, et ei suuda omal käel kuidagi vabaneda šokolaadisõltuvusest. «Tundsin, et kuidagi peab end piirama, kas või operatsioonile minema, et saada üle sellest ohjeldamatust šokolaadiisust,» rääkis Jane.
Kui veel jahutoodetest ja muust magusast suutis ta end võõrutada, siis šokolaadist loobumine näis pea võimatu.
Kord varem Sparta spordiklubi treeneri Marek Morozovi abiga 35 kilo kaotanud naine otsustas sellesama treeneri juurde tagasi minna. «Alguses ma ei julgenud, sest kartsin, et olen teda alt vedanud,» ütles Jane.
Nimelt tabas naist peale esimest suurt kaalulangetamist tõsine haigus, mis nõudis haiglaravi ja tekitas lisaks stressi. Rohkem kui poole aastaga võttis ta taas 35 kilo juurde.
«Eelmine kord oli treenerist suur abi, käisin sageli end tema juures kaalumas. Teadsin, et vastutan veel kellegi ees, et on keegi, kes jälgib, kuidas ma edusamme teen,» põhjendas Jane, miks ta uuesti treeneri käe alla otsustas minna.
Spordiklubis treenimas käies leidis ta endas iga päevaga aina rohkem jõudu. Lisaks sai ta paika oma toitumise - praakis menüüst välja suurema osa jahu- ja magusatooteid ning hakkas sööma rohkem puu- ja juurvilju, mida ta enne meelsasti ei söönud. Kord nädalas lubas ta endale ka midagi head, mis võis sisaldada nisujahu ja/või suhkrut.
Üks suuremaid tagasilööke sel kaalulangetamisperioodil oli ootamatult saadud õlavigastus, mis tekitas põletikku ja mille tõttu ei saanud Jane pikka aega korralikult trenni teha. Treener soovitas tal sel ajal lihtsalt rohkem kõndida ja endistviisi toitumist jälgida.
Väga keerulised olid Jane jaoks ka suuremad perekondlikud koosviibimised, kus alati head ja paremat pakuti. «Lubasin endale aeg-ajalt ikka midagi head. Vahepeal kippus asi juba üle käte minema, kuid otsustasin, et ei anna alla, sest need mõned päevad ei tähenda pikemas perspektiivis midagi,» rääkis ta.
Praegu kaalub Jane umbes 57 kilo ning rohkem kaalus alla võtta ta ei plaani. Küll jätkab ta hoolega treenimist ja tervislikult toitumist, et seda kaalu säilitada. Suvel plaanib ta osa võtta ka mõnest jooksuüritusest, mis veel üle-eelmisel aastal talle kättesaamatu unistusena tundus.
«Igaüks peab leidma mooduse, mis talle kõige paremini sobib. Mind aitas see, et mul oli rasketel hetkedel keegi, kelle poole pöörduda,» lausus ta.
Teistele kaalulangetajatele paneb Jane südamele, et libastumisi tuleb ikka ette, kuid sellisel juhul ei tasu nukrutsema jääda, vaid pea püsti ajada ja edasi minna.
Neil, kes tahaksid kaalu alandada, kuid kellel napib motivatsiooni, soovitab ta kõik hästi läbi mõelda. «Mõelge täpselt, miks te seda tahate - kas mõne terviseprobleemi tõttu või on asi pigem välimuses. Soovitan endale eesmärgi võimalikult selgeks ja elavaks teha,» toonitas ta.
Kõiksugu imedieedid soovitab ta heaga proovimata jätta. «Nii on palju lihtsam enda tervist säästes eesmärgini jõuda. Dieedi tõttu võib küll nädalas kukkuda kolm-neli kilo, aga see ei ole kindlasti tervislik,» märkis ta.