Puust ja punaseks: millal ja mille vastu vaktsineerida?

Oma vaktsineerimisandmeid näeb alates 2008. aastast digiloost.

FOTO: Scanpix

Eestis on paika pandud riiklik vaktsineerimiskava, mille alusel arstid lapsi vaktsineerivad. Kalendrit saab vajadusel kontrollida ka vanematele sünnitusmajast kaasaantavast lapse tervisepäevikust.

  • 1-5 päeva – tuberkuloosivaktsiin
  • 2 kuud – rotaviirusnakkuse esimene süst
  • 3 kuud – difteeria, teetanuse ja läkaköha, poliomüeliidi ja Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin ja B-viirushepatiidi vaktsiin (kuuevalentne vaktsiin) esimene süst, rotaviirusnakkuse teine süst
  • 4,5 kuud – difteeria, teetanuse ja läkaköha, poliomüeliidi ja Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin ja B-viirushepatiidi vaktsiin (kuuevalentne vaktsiin) teine süst, rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral kolmas süst
  • 6 kuud – difteeria, teetanuse ja läkaköha, poliomüeliidi ja Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin ja B-viirushepatiidi vaktsiin (kuuevalentne vaktsiin) kolmas süst
  • 1 aasta – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini (MMR) 1. süst
  • 2 aastat – difteeria, teetanuse ja läkaköha, poliomüeliidi ja Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin ja B-viirushepatiidi vaktsiin (kuuevalentne vaktsiin) neljas süst
  • 6-7 aastat – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin  (neljavalentne vaktsiin)
  • 12 aastat –  inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin (ainult tütarlastele)
  • 13 aastat –  leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) teine süst
  • 15-17 aastat – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin 
  • Täiskasvanud, iga 10 aasta järel – difteeria ja teetanuse vaktsiin

Käesolevast aastast lõppeb alates 2018. aastast B-viirushepatiidi vaktsineerimine vastsündinutel, kuid sellega alustatakse lapse kolmandal elukuul. Sünnijärgselt vaktsineeritakse ainult neid lapsi, kelle puhul on teada või suurem risk, et nende ema võib olla B-viirushepatiiti nakatunud või haigestunud. Seda põhjusel, et peale 2002. aastal alanud vaktsineerimist on haigestumus väga madal ning uus vaktsiinikombinatsioon võimaldab vähem süste (üks varasema kolme asemel).

Täiskasvanute vaktsineerimise põhjused:

  • nakatumise ohuga seotud töö- või erialane tegevus,
  • riskikäitumine,
  • tiheda suhtlemise ja inimeste vahelise kokkupuutega kollektiividesse kuulumine,
  • põhi- või kaasnevad kroonilised südame, hingamiselundkonna, neerude ja maksa haigused, diabeet jm,
  • immuunpuudulikkus,
  • vanemaealisus,
  • pidev lähikokkupuude vaktsineerimata ja immuunsust mitteomavate laste, haigete või vanuritega,
  • nakatumisohtlikesse maadesse reisimine.  

Täiskasvanute soovituslik vanuseline vaktsineerimiskava.

FOTO: Kuvatõmmis vaktsineeri.ee lehelt

Kust leida andmeid endale tehtud vaktsiinide kohta? 

Kõik vaktsineerimised peaks kantama immuniseerimispassi, mille enamik inimesi saavad koolist. Alates 2008. aastast hakati kõiki terviseandmeid, sealhulgas vaktsineerimisi kandma ka elektroonilisse andmebaasi digilugu.ee ja sealt saavad kõik oma andmeid kontrollida. 

Kui puudub immuniseerimispass ja vaktsineerimine on toimunud enne 2008. aastat, peaks selle kohta saama andmeid perearsti käest. Kesk- ja vanemaealiste inimeste omaaegse vaktsineerimise andmed olid enne Eesti iseseisvumist jaoskonnaarstide käes. Kuivõrd korralikult need perearsti süsteemi loomisel perearstidele üle anti, see sõltus nende omavahelisest suhtlemisest, rääkis terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar Postimehe artiklis. 

Kutsari sõnul kehtib rahvusvaheliselt maailma terviseorganisatsiooni soovitus, et juhul kui inimese (näiteks täiskasvanu, reisija) vaktsineerimise kohta teatud vaktsiin-välditava nakkushaiguse vastu puuduvad dokumentaalselt kinnitatud andmed, peaks inimene end uuesti vaktsineerima. Tema sõnul selline uuesti vaktsineerimine organismile kahjulik ei ole.

Allikas: vaktsineeri.ee

Tagasi üles