/nginx/o/2012/12/13/1482284t1h5326.jpg)
Arstid näevad igapäevaselt patsiente, kes vajavad diagnoosimiseks uneuuringut, kuid ei suuda seda osta ning jäävad seega abita.
Ravimata unehäired koormavad meditsiini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Unemeditsiini Selts kirjutab Meditsiiniuudistes, et Eestis on näiteks 2010. aasta andmetel miljoni elaniku kohta toimunud 26 surmaga lõppenud liiklusõnnetust enam kui Euroopa riikides keskmiselt. Tervelt 2,7 protsenti kutselistest autojuhtidest on põhjustanud unisusega seonduva liiklusõnnetuse, mis on suurim näitaja kogu Euroopas.
Hetkel oleme olukorras, kus ELi direktiivi järgi peab Eesti hakkama uneapnoe kahtlusega autojuhte testima, kuid meil puudub selleks vajalik taristu. Samas kardiovaskulaar- ehk südame-veresoonkonna haiguste ravikulud järjest kasvavad, nende osakaalu haigekassa eelarves järjest suurendatakse. Uneapnoe on teadaolevalt hüpertensiooni (kõrgvererõhktõve) riskifaktoriks, pea kaks kolmandikku müokardi infarktidest toimub just öötundidel.
Praegu taotleb Eesti Unearstide Selts polüsomnograafilise uuringu rakendustingimuste ja piirhinna muutmist ning jätkuvalt on ootamas koguöö hingamise polügraafiline uuring statsionaarse ja ambulatoorse teenusena, AUTO-CPAP ravi testimise ja koguöö digitaliseeritud pulssoksümeetrilise uuringu rakendustingimuste laiendamine.
Haigekassa on hindamas endiselt teenuste kulutõhusust ja ravikindlustuse rahaliste võimaluste vastavust. Sotsiaalministeerium on endiselt hindamas teenuste vajalikkust ja kooskõla riigi tervishoiu poliitiliste prioriteetidega.
Ravita uneapnoe tõstab vähemalt kaks korda kardiovaskulaarhaiguste ravikulusid. Kulud erinevate häirete ravimitele, uneapnoe tüsistuste nagu diabeet, hüpertensiooni ravi, statsionaarse ravi kulud müokardiinfaktidele, insultidele, töövõimetuskulud ravimata narkolepsia, liigunisuse häirete puhul ületavad kahtlemata diagnostikale kulutamata jäetud summasid.
Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud juhistele on polüsomnograafia (PSG) kokkuvõtlikult näidustatud lastele ja täiskasvanutele narkolepsia kahtlusel; päevase liigunisuse ebaselgetel juhtudel; parasomniate (uneaegsed käitumised) ebatüüpilistel juhtudel ja vägivaldse uneaegse käitumise korral (arsti otsuse põhjal); unetuse korral, kui see ei allu ravile (raviks on kognitiivkäitumusliku teraapia ja farmakoteraapia periood); kahtlusel perioodiliste jäsemeliigutuste sündroomile- see on päevase liigunisuse põhjuseks; kahtluse korral uneaegsele hingamishäirele komplitseeritud juhtudel (arsti otsus); unehäire mitmikdiagnoosi korral; unehäire ravi ebaefektiivsuse korral ja lastel kõigil uneaegsete hingamishäirete juhtudel.
Koguöö hingamise polügraafilised uuringud statsionaarse ja ambulatoorse uuringuna on näidustatud uneaegse hingamishäire kahtlusel ja ebaefektiivse ravi korral ravitulemuse hindamiseks.
2010. aastal võttis haigekassa polüsomnograafia küll loetellu, kuid piiras selle rakendamise meditsiiniliselt ebakorrektsete rakendustingimustega, kus uuringute eest tasumine võetakse üle vaid raskete kardiaalsete tüsistustega patsientide eest.
Uuringule ei pääse nende piirangute alusel lapsed, üliraskete liigunisuse häiretega patsiendid, rohked mitte veel välja kujunenud raskete tüsistustega ning muude isiku toimetulekut oluliselt häirivate seisundite patsiendid, kes vastavad rahvusvaheliste juhiste järele uuringuvajadusele.
Koguöö digitaliseeritud pulssoksümeetriline uuring võeti samuti haigekassa tervishoiuteenuste loetelusse, kuid seda saab rakendada juhul, kui patsiendil on läbipõetud infarkt või insult või ravitakse hüpertensiooni enam kui kahe ravimiga. Sisuliselt tuleb arstil küsida patsiendilt uuringule saabudes, kas tal juba infarkt või ajuinsult on läbi põetud.