/nginx/o/2013/11/11/2614432t1hce6e.jpg)
Baltimaades läbi viidud küsitlusest selgus, et kolmandik eestlastest ei tarbi igapäevaselt piisavalt kiudaineid.
Kolmandik eestlastest ei tarbi piisavalt kiudaineid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu läbi viinud Herbalife’i teadusnõukogu eksperdi ja toitumisteadlase dr. Alexander Martinchuki sõnul põhjustab kiudainete ebapiisav tarbimine lisakilode tekkimist, ülekaalu ja rasvusmist, kuid ka teisi terviseprobleeme.
Samas selgus uuringust, et 75 protsenti Balti riikide elanikest on teadlikud kiudainete tähtsusest, kuid vastused puu- ja juurviljade, teraviljatoodete jms tarbimise kohta ei olnud nii veenvad.
«Head teadmised kiudainete tähtsusest on tegelikult suur samm tervisliku eluviisi poole. Kiudainete tarbimine toob kaasa palju positiivseid tulemusi nii tervisele kui ka kogu kehale - see aitab kontrollida suhkrutaset organismis, säilitada tervet nahka, on olulisel kohal kaalulangetamise protsessis ja vähendab ka sapikivide ja neerukivide tekkeriske,» rääkis Martinchuk.
Ta lisas, et enamik täiskasvanud inimestest tarbib päevas alla kümne grammi kiudaineid ning sageli eksitakse ka kiudaineid kiudaineid sisaldavate toodete valikul, näiteks süües hommikusöögihelbeid, mis sisaldavad suurel hulgal mittevajalikku suhkrut.
Uuringust selgus veel, et 28 protsenti eestlastest arvab ekslikult, et kiudained aitavad lagundada rasvu.
«Vaadeldes kiudainete positiivset mõju organismile, ajavad inimesed sageli segi kaks aspekti – rasvade lagundamise ja kehakaalu jälgimise. Kiudained ei lagunda rasvu, need aitavad kehakaalu kontrolli all hoida. Kiudainerikaste toiduainete tarbimisel tekib organismis täiskõhutunne pikemaks ajaks, mistõttu ei teki vajadust tihedalt süüa.»
Uuring viidi Baltimaades läbi 2015. aasta maikuus ning sellest võttis osa 1516 inimest vanuses 18-64 a.
***
Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid:
Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad.
Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad.
Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g.
Kiudainete väga suur ületarbimine on ebasoovitav, sest tekib oht, et mõni organismile vajalik mineraalaine seotakse raskestilahustuvasse ühenditesse ja organism ei suuda mineraalainet omastada.
Allikas: toitumine.ee