Köögiviljades sisaldub ka tervisele ohtlikke aineid

Köögiviljad sisaldavad lisaks kasulikele komponentidele ka tervisele kahjulikke aineid, näiteks nitraate. Foto: SCANPIX

Kuigi köögivilju loetakse üldiselt tervislikeks toiduaineteks, võib neis leiduda ka organismile kahjulikke aineid. Hiljuti Eesti Maaülikooli juures kaitstud doktoritöö juhtis tähelepanu köögiviljades sisalduvatele nitraatidele, mille liigtarvitamine võib tuua tõsiseid tervisehäireid.

Nitraatide enda toksilisus on tegelikult suhteliselt madal, kuid nende taandumisproduktid nitritid on kümme-kakskümmend korda toksilisemad. Seetõttu võib pidev nitraatide ja nitritite sattumine organismi põhjustada tervisehäireid ja seda eelkõige väikelastel, kirjutas doktoritöö autor Terje Elias uuringu kokkuvõttes.

Uuringu käigus analüüsis Elias Eesti kauplustes müüdavate erinevate köögiviljade sisaldusi ja aastatel 2003-2005 ületas kehtinud nitraatide piirnormi 17 protsenti köögiviljadest. Kõige sagedamini oli lubatust rohkem nitraate talvel kasvatatud kurkides, kevadistes rohelistes sibulates, kapsastes, kaalikates ja punapeetides.

Teisel uuringuperioodil aastatel 2006-2008 läksid analüüsimisele katte all kasvatatud lehtköögiviljad, maitsetaimed ja kurgid. Kõrgemad nitraatide sisaldused olid rukolas, tillis, basiilikus, tüümianis ja petersellis.

Teatud erinevusi leidis Elias ka import- ja kodumaiste köögiviljade vahel. Näiteks Eestis kasvatatud hiina kapsas sisaldas nitraate vähem kui imporditud kapsas. Kurkide puhul oli olukord jällegi vastupidine – kohalikud kurgid, mis on enamasti katte all kasvatatud, sisaldasid nitraate suuremas koguses kui piiri tagant pärit kurgid.

Lisaks ilmnes, et köögiviljade nitraatide sisaldus sõltub koristusajast. Näiteks talvel kasvatatud lehtsalat ja spinat sisaldasid nitraate suuremas koguses kui suvel.

Antud uuringu tulemuste ja statistikaameti andmete põhjal arvutas Elias ka välja kogused, kui palju nitraate Eesti inimesed köögiviljadest saavad.

Eesti inimeste toidulaual on köögiviljadest kõige sagedasemad kartul, kapsas, kurk ja tomat, vähem tarvitatakse lehtköögivilju. Kokku sööb keskmine eestimaalane 382 grammi köögivilju päevas ja saab nendest 62,3 milligrammi nitraate ehk 1,02 milligramme nitraate ühe kilogrammi kehamassi kohta.

See mahub probleemideta normide piiridesse – nitraatide lubatav päevane kogus on päevas 3,7 milligrammi ühe kilogrammi kehamassi kohta.

Eesti Tervise Arengu instituut soovitab köögivilju süüa viis 100-grammist portsjonit päevas ja seda eelkõige organismile vajalike vitamiinide, mineraalainete, fütoainete, kiudainete ja vee sisalduse tõttu.