Ministeerium: vähese liikumise põhjus peitub inimeses endas

Regulaarne liikumine teeb tervisele head. Foto: Panther Media / Scanpix

Rääkides Eesti inimeste liikumisharjumustest tõi kultuuriministeerium välja, et sportimine ja liikumine ei ole ilmtingimata kallis, pigem on vähese liikumise põhjus inimeses endas, eelkõige tema motiveerituses ja terviseteadlikkuses.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Kai-Ines Nelson ütles viimastele uuringutele tuginedes, et inimesed ei liiguta end aja puudusest (32 protsenti), pärast tööd tekkiva väsimuse tõttu (23 protsenti), halva tervisliku seisundi tõttu (20 protsenti) ning vaid seitse protsenti inimestest peab liikumist ja sportimist liialt kalliks.

Liikumisele aitavad kaasa aga pere või kaaslase toetus (22 protsenti), suurem sissetulek (14 protsenti) ning tööandja toetus spordile (14 protsenti). Vaid viis protsenti vastajatest viitas sportimis- ja liikumispaikade vähesusele. «Seega võiks väita, et pigem on vähese liikumise põhjus inimeses endas, eelkõige tema motiveerituses ja terviseteadlikkuses. Sportimine ja liikumine ei ole ilmtingimata kallis. Seda on võimalik teha igal pool, sealhulgas kodus ning tagasihoidlike kulutustega,» rääkis Nelson. 

Suur osa tervisekaost on ennetatav

Kommenteerides Postimehes avaldatud TAI meeste tervise uuringu tulemusi, tõi ministeeriumi avalike suhete nõunik välja, et märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav ning see pädeb kindlasti ka meeste tervist silmas pidades. Varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõike kolme mõjutavad oluliselt nii tervisekäitumine kui keskkonnategurid.  

Nelsoni sõnul on TAI uuringu põhjal positiivne tõdeda aga asjaolu, et suurenenud on liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste osakaal. Kui näiteks 2000. aastal tegeles sellega vaid 30,6 protsenti, siis 2014. aastaks oli protsent tõusnud 36,7-ni.

Samuti tõi Nelson välja, et Eesti spordiregistri järgi on järjepidevalt kasvanud spordiklubides käivate noorte osakaal kogu vanusegrupis ehk kuni 19-aastaste noorte seas. Kui 2012. a oli spordiklubides sporti harrastavaid noori 27,7 protsenti kogu vanusegrupist, siis 2014. a oli neid hinnanguliselt juba 30 protsenti.

Tema sõnul on aidanud liikumisharjumuste populariseerimisele kaasa nii liikumisharrastuste arengukava kaudu korraldatud sportlikku elusiili järgima kutsuvad meediakampaaniad kui ka spordile suunatud teema-aasta, mille põhirõhk oli meedia kaasamisel ja inimeste teadlikkuse tõstmisel.

Samuti on ministeeriumi hinnangul viimastel aastatel paranenud sportimisvõimaluste kättesaadavus, avatud on mitmed uued või renoveeritud spordikeskused ja -hallid. Kasvanud on lapsevanemate teadlikkus liikumise olulisusest ning nii koolitööväliste sportlike ajaveetmisvõimaluste pakkumine kui ka nendest osavõtt.

Eestis asub üle saja terviseraja

Nelsoni sõnul on kultuuriministeerium panustatud palju liikumisradade ja -paikade rajamisse. Aastatel 2003-2006 ja 2007-2011 oli ministeeriumil maakonna tervisespordikeskuste programm. Igat maakonda toetati aastas 32 000 euroga. «Praegu on Eestis  üle saja terviseraja, kus inimesed saavad regulaarselt ja tasuta liikuda,» selgitas ta.

Liikumisharrastusega tegelemine on ministeeriumi hinnangul tõhusaim ja odavaim viis rahva tervise parandamiseks. «Tegemist on väga olulise ja suure teemaga, kus tulemuste saavutamiseks on vajalik rakendada paljude erinevate valdkondade koostööd ja panustamist,» rääkis Nelson. Tema sõnul liigub selles suunas ka Eesti: eri ministeeriumid püüavad leida koostöökohti ning innustada rohkem liikumisharrastusse ja tervisesse panustama ka erasektorit ning tööandjaid.

Konkreetsetest tegevustest tõi Nelson välja koalitsioonileppesse kirja pandud liikumisharrastuse ja tervisespordi kulude erisoodustusmaksu süsteemi muutmise, mille eesmärk oleks aidata kaasa regulaarse liikumisharrastuse jõudsamale levikule elanikkonna seas ning selle kaudu ka rahva tervisliku seisundi paranemisele.

«Tartu Ülikooli liikumislaboris tegeletakse teaduspõhiste soovituste koostamisega koolidele, mille abil saaks koolipäeva muuta liikuvamaks, kehalise kasvatuse tunde lapse arengut enam toetavamaks,» tõi ta näiteks ning lisas, et kindlasti plaanib riik jätkata teavitustööd liikumise positiivsest mõjust rahvatervisele.