Arvuti- või teleriekraani taga veedetud tunde seostatakse laste psühholoogiliste probleemidega, hoolimata sellest, kuivõrd aktiivne on laps muul ajal.
Kehaline aktiivsus ei korva laste arvutiekraani taga veedetud aega
Uue uurimuse kohaselt ei ole võimalik liigset teleriekraani taga veedetud aega ringijooksmise või trenniga korvata. Uuring viitab ka sellele, et paigalveedetud tegevuste olemus on seotud lapse vaimse tervisega, oluline pole sealjuures vaid ajaline seos, vahendas Livescience.
Eelnevad uuringud on välja toonud, et füüsiline aktiivsus mõjub hästi lapse psühholoogiale ning et liigne teleri- või arvutiekraani taga istumine on vaimse tervise seisukohalt halb. Mida aga varem veel ei teatud, oli see, kas üks tegevus suudab teise tegevuse kahjusid korvata.
«Ei olnud selge, kas suur füüsiline aktiivsus suudab kompenseerida laste pikki ekraani taga veedetud tunde,» selgitas Briti terviseteadlane ning uuringu üks autoritest Angie Page.
Uuringu tulemused näitasid, et päevas enam kui kaks teleri- või arvutiekraani taga veedetud tundi soodustasid lapse emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide teket, hoolimata lapse vanusest, soost, sotsiaalsest toimetulekust või sellest, kas lapsel oli juba puberteet pihta hakanud või mitte. Ja mis kõige olulisem – ekraani taga veedetud aja ja psühholoogiliste probleemide seos ei olnud sõltuv sellest, kui aktiivne oli laps füüsiliselt.
Page’i sõnul ei mõjutanud teised istuvad tegevused nagu raamatu lugemine või kodutööde tegemine vaimset tervist negatiivselt. Samuti ei olnud määravaks ka nendele tegevustele kulutatud aeg.
Teadlane seletas, et uuringu tulemused viitavad sellele, et vanemad ei saa lootma jääda jalgpallitrennile või matkamisele, kui laps istub tundide kaupa teleri või arvuti taga. «Vanemad peaksid küll ergutama füüsilist aktiivsust, ent sagedamini ka teleri või arvuti kinni keerama,» lisas ta.
Uuringus osales 1013 Briti 10-11-aastast last.