Aju saab treenida eelistama tervislikku toitu

Toidueelistusi saab treenida.

FOTO: Inacio Pires

Suvi ja jäätis käivad tihti käsikäes. Pärast külma jäätist rannas leitakse kõhus ruumi ka teise või isegi kolmanda jaoks, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla dietoloog Henri Ruul. Halb asi selle juures on aga see, et toitainevaene toit, mis on sageli kaloririkas, vähendab isu tervislikuma ja toitainerikkama toidu järele ning võib põhjustada soovimatut kaalutõusu. Sageli põhjendatakse kiusatusele järeleandmist ka tahtejõu puudusega.

Tegelikult mitte ainult puhkusel olles, vaid ka pärast pikka väsitavat tööpäeva kipuvad inimesed end erinevate toitudega premeerima. Sageli tehakse seda magusaga - šokolaad, koogid ja snäkid, mille tulemusena tekivad liigsed kilod kiiremini kui arvatakse. Inimese aju on treenitud nägema seost kahe asja (A ja B) vahel, mille tulemusena kujuneb välja harjumus. Nii mõtleme kuumal suveilmal külmast jäätisest ja stressirikkal tööpäev šokolaadist. Kuidas sellega toime tulla nii, et kõhuümbermõõt ei paisuks?

Üks hiljutine teadustöö otsis antud probleemile lahendust ning uuris, kuidas aju treenida nii, et ennast tervislikuma toiduga premeeritaks. Kuigi antud uuringus on mõned miinused - vähe osalejaid ja nende väga erinevad toitumisharjumused algusperioodil, tasub nii mõndagi antud uuringust kõrva taha panna.

Teadustöö käigus jagati 13 osalejat kahte gruppi. Ühes grupis asendati toitainevaene rämpstoit kõrgema kiudaine ja valgusisaldusega toiduga. Samuti prooviti hoida maitset võimalikult sarnasena varasemale toidule, mida osalejad olid harjunud sööma. Teine grupp oli kontrollgrupp ehk nende toitumisharjumusi ei muudetud.

Huvitav on antud uuringu juures see, et lisaks muutustele kehakaalus pöörati tähelepanu ka aju tegevusele. Kuuekuulise katse alguses ja lõpus tehti kõigile osalejatele aju MRI-uuring, mille põhjal hinnati aju reaktsiooni erinevate toitude suhtes. Selleks näidati osalejatele ahvatlevaid pilte nii rammusast magusast (kommid, šokolaad) kui kalorivaestest värsketest salatitest. Ilmnes, et nendel, kes kuuekuulise testiperioodil tõstsid oma toidumenüüs kiudainesisaldust ja valkude osakaalu (asendasid ebatervislikumad toidud tervislikemate vastu),  muutus aju reageering ebatervislikuma toidu (magustoit ja šokolaad) suhtes neutraalsemaks. See tähendab, et ajus premeerimist soodustavad osakesed olid eksperimendigrupis muutunud ning soov ebatervislikuma toidu järele märgatavalt vähenenud. Samuti olid märkimisväärsed kehakaalu muutuste erinevused kahe grupi vahel: eksperimendigrupis −6.3 ± 1.0 kg vs kontrollgrupis +2.1 ± 1.1 kg, P<0.001.

 Kas siis suvel jäätist süüa ei tohigi?

Natuke ikka tohib, kuid asja mõte seisneb selles, et osa jäätise asemel tuleks portsu juurde lisada natuke puuvilju (näiteks vaarikad, kirsid ja maasikad) või puuviljade asemel hoopis kaerahelbeid. See suurendab kiudainete osakaalu toidus, ega põhjusta nii järsku veresuhkru kõikumist, mis omakorda tekitab nälga.

Kui varasemalt oli teada, et antud lähenemine võib aidata vähendada toiduga saadavat energiahulka, siis nüüd on tekkinud esimesed tõestused, et aju saab treenida nii, et tekiks kiusatus hoopis tervislikemate toitude järele. See parandab omakorda elukvaliteeti ja aitab hoida üleliigsed kilod eemal.

 Kel on üksi raskusi tervislikke toitumisharjumusi kujundada ja säilitada, kuid selleks suur soov, võib pöörduda Ida-Tallinna Keskhaigla dietoloogi konsultatsioonile, vastuvõtule registreerida ja lisainfot saab tel 620 7987; terviseaudit@itk.ee. Dietoloogilt saab abi ka kaalu- ja teiste toitumisest tulenevate terviseprobleemide korral.

Populaarne

Tagasi üles