Kuidas tunda ära sotsiaalfoobiat

Sotsiaalfoobia tekib sageli noorukieas. Foto: SCANPIX

Mõningane ärevus olukordades, kus peab esinema või teiste teravdatud tähelepanu alla sattuma, on üsna tavaline. Sotsiaalärevus on väga laialt levinud, kuid kuni see elu otseselt segama ei hakka, ei saa seda häireks pidada. Sotsiaalfoobiaks või nimetada seisundit, kus hirm olukorra ees, kus peab esinema või kus teised vaatavad, on väga tugev; isegi selleni välja, et taolistest olukordadest püütakse täielikult eemale hoida.

 Tavaliselt kardetakse, et öeldakse või tehakse kogemata midagi rumalat, imelikku, naeruväärset. Reeglina saab inimene ka ise aru, et selline kartus on ülemäärane.

Vahel näeb sotsiaalfoobia välja ka nii, et inimene kardab üldse enamikku suhtlemist nõudvaid olukordi – kas võõraid seltskondi, vestlusi endast vanemate, targemate või kõrgemal positsioonil olevate inimestega, üldse vestluse alustamist või pidudel käimist.

Sotsiaalfoobia- või ärevuse kõige tavalisemaks tunnuseks on hirm avaliku esinemise, näiteks kõnepidamise, klassi ees vastamise või ettekande tegemise ees.

Tunnuseks võib olla näiteks:

hirm avalikus kohas punastamise ees

hirm avalikus kohas söömise ja sellega kaasneva kohatu käitumise ees

hirm avalike tualettide kasutamise ees

hirm rahvahulkade ees

hirm eksamite tegemise ees

Vahel selline hirm teistele kuidagi muud moodi välja ei paistagi kui selle kaudu, et inimene teatud olukordadest kõrvale hoiab.

Endale tajutavaks tunnuseks võib olla südamepekslemine, hingamise kiirenemine või hinge kinni hoidmine, punastamine, higistamine, hääle või käte värin. Vahel võib ärevus endast märku anda hirmutava olukorra ootuses või sellele mõeldes, näiteks iivelduse kaudu või vajasusega sagedasti tualettruumi külastada.

Reeglina tekib sotsiaalfoobia hilises lapsepõlves või noorukieas. Juhul, kui seda spetsiaalselt ei ravita, võib see siiski vanemaks saades leevenduda, eriti kui inimene saab positiivseid suhtemiskogemusi ning õpib viise, kuidas oma ärevusega toime tulla.

Kuidas sotsiaalärevusest võitu saada?

Hästi aitab psühhoteraapia, eelkõige soovitatakse kognitiiv-käitumuslikku teraapiat.

Hästi mõjub see, kui oma üldist ärevutaset vähendada. Kõige lihtsamad viisid selleks on lõõgastavad harjutused ja tegevused. Füüsiline aktiivsus on paljude jaoks heaks abiliseks.

Enda harjutamine ärevust tekitavate olukordadega on sellest võitu saamise tuumaks. Siinkohal tuleb arvestada, et valida endale parasjagu hirmutavad, kuid talutavad olukorrad.

Üks, mis kindel - sotsiaalärevusega võidelda ei saa seda vältides ning suhtlemisolukordi oma elust maha kriipsutades.

Loe lähemalt ärevusega tegelemise kohta Peaasi.ee postaalist.