Lampjalgsus võib tuua kaasa teisedki tervisehädad

Tartu Ülikooli kliinikumi ortopeedi Mart Parve (vasakul) ning kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja Aare Märtsoni kinnitusel on jalalabaprobleemide puhul operatsioon viimane väljapääs ja ilma tungiva vajaduseta lõikust ette võtta ei tasu. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Üle 70-aastaseid kimbutab üsna sageli lampjalgsus, mis võib mõjuda halvasti ka näiteks seljale või põlvedele.

«Kui ei saa korralikult astuda, siis on kõige lähem hüppeliiges, mis hakkab viltu kiskuma ja saab üle koormatud, edasi tulevad põlv, puus ja selg,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja Aare Märtson.

Lampjalgsus on üks pöia deformatsioone, mille tõttu jaotub koormus ebaühtlaselt ka teistele kehaosadele. Laias laastus võib jagada pöiavõlvi lamenemise kaheks: jala piki- ja ristivõlvi lamenemiseks. Kui pikivõlvi lamenemist esineb pigem lastel, siis eakatel kipub lamenema jala ristivõlv.