Tasub teada - milline kasvaja ohustab lihasõpru

Soolevähi üheks tunnuseks on mööduva iseloomuga valud kõhupiirkonnas. Valud on enamasti hootise iseloomuga ja vahelduva intensiivsusega. Foto: SCANPIX

Maailma tervise organisatsiooni manitsuste kohaselt tõstab töödeldud liha söömine märgatavalt sooltevähki haigestumise riski.  Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas.

Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa, kirjutab Eesti vähiliit oma veebilehel.

 Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest. Neid healoomulisi kasvajaid kutsutakse ka adenoomideks. Aastatega võib mõni adenoom pahaloomuliseks muutuda.

 Kui polüübist areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk ja see avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurgi Tiit Suuroja rääkis mullu Postimehele, et igal aastal avastatakse Eestis peaaegu 800 uut soolevähijuhtu, mis moodustab veidi üle kümnendiku kõigist vähijuhtudest. 40 protsendil juhtudest on algkoldeks pärasool ja 60 protsendil juhtudest käärsool.

Nüüdisaegsete arusaamade järgi tekib jämesoolevähk astmelise vähitekkeprotsessi tulemusena algselt healoomuliste limaskestamuutuste ehk polüüpide baasil. Protsess tervikuna on rõhuval enamikul juhtudest pikaaegne (10–15 aastat).

Jämesoolevähi olulisim riskifaktor on iga. 90 protsenti jämesoolevähi juhtumitest esineb inimestel, kes on vanemad kui 50 eluaastat.

Jämesoolevähk tabab 75 protsendil juhtudest nn tavalisi inimesi, kellel puudub geneetiline eelsoodumus. Riski haigestuda jämesoolevähki tõstavad järgmised faktorid: alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, rasvumine.

Riski langetavad füüsiline aktiivsus (aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete tarvitamine – 30 protsenti väiksem risk, kuid ettevaatust: samas võib tõusta ülemise seedetrakti haavandite ja veritsuse risk, samuti ajuverevalanduste risk), naistel ravi naissuguhormoonidega (ettevaatust: tõstavad mõnevõrra riski rinnavähi osas, samuti südame ja aju isheemiliste episoodide riski).

Eestis alustatakse jämesoolevähi kontrolliga järgmisel aastal. See on mõeldud 60-69-aastastele inimestele, ilmselt kutsutakse esialgu osalema vaid ühe aastakäigu inimesed. Sõeluuring käigus tehakse peitvere analüüs väljaheitest.